Suur piiriülene ringreis - Läti ja Eesti 100-aastase iseseisvuse sõjaajalooline pärand

Jõululahingu mälestuspark ja -muuseum asub Jelgava piirkonnas Valgunde vallas Mangaļi talukohas. Muuseum on Läti Sõjamuuseumi filiaal, see avati 2005. aastal ja see asub piirkonnas, kus toimus Jõululahing. Lahingupaikades on ikka veel säilinud ainulaadsed Esimese maailmasõja aegsed kaitserajatised. Muuseumis eksponeeritakse lahinguväljalt leitud esemeid. Vabaõhuekspositsioon tutvustab rekonstrueeritud kaitserajatisi. Muuseumi ümbruses asuvad turismimarsruudid ja õpperajad. Esimese maailmasõja aegsete kaitserajatiste vabaõhuekspositsioon ja siseväljapanekud on külastajatele avatud iga päev. Ložmetējkalnsi ümbrusest võib endiselt leida ainulaadseid tõendeid Esimese maailmasõja aegsetest kaitserajatistest. Seal asub 27 m kõrgune vaatetorn, kust avaneb panoraamvaade piirkonnale, kus toimus Jõululahing, mis on tõenäoliselt kõige tuntum ja dramaatilisem Esimese maailmasõja sündmus Lätis. Sellel on eriline koht Läti sõja- ja kultuuriajaloos. Jõululahingut seostatakse peamiselt Läti küttide rünnakuga Saksa armee üksuste vastu äärmiselt rasketes ja ebasoodsates oludes. See oli ainulaadne olukord, kus suurt lahinguoperatsiooni alustati ilma suurtükiväe toetuseta.

Asub Tukumsi piirkonnas Lestenes kiriku kõrval.

Lestene ühishaua rajamine algas 1998. aastal. See on suuruselt teine sõjaväekalmistu Lätis, kuhu on maetud üle 1300 Läti leegionäri. Alles pärast Läti Vabariigi taastamist oli võimalik ümber matta Teises maailmasõjas erinevatest kohtadest langenud Läti sõdureid.

Läti Leegion oli Saksa armee lahinguüksus, mis moodustati peamiselt ebaseaduslikult mobiliseeritud Läti elanikest. Sõdurid tajusid oma kohalolekut leegionis võitlusena Läti iseseisvuse taastamise eest, hoolimata asjaolust, et see toimus Saksa relvajõudude ridades ja Saksamaa oli Läti okupeerinud. Puudus ükski teine sõjaline jõud, mis oleks võinud Nõukogude okupatsiooni taastulekut edasi lükata. Läti leegionärid võitlesid Punaarmee vastu, mis oli likvideerinud Läti iseseisvuse, hävitanud selle armee ja toime pannud kuritegusid tsiviilelanikkonna vastu. Saksa armee ridades võitles umbes 110 000–115 000 sõdurit, kellest umbes 30 000–50 000 kaotas lahinguväljal elu.

Tänapäeval saab Lestenes külastada Vennaste hauda, mille kõrval asub Lestene kirik. See on silmapaistev barokk-sakraalkunsti näide. Iidses kiriku kõrtsis saab tutvuda Läti Leegioni ajaloole pühendatud näitusega. Vennaste haua keskse kujutise "Kodumaa - Ema - Läti" lõi skulptor Arta Dumpe. Lähedal asub Lestene mõis, mis kuulus enne Teist maailmasõda Läti armee kindralile Mārtiņš Hartmanisele.

Lestene kiriku ekskursioone saab broneerida Lestene Evangeelse Luterliku Kiriku koguduse preestri Inguna Kokina käest telefonil +371 29993743.

Maalilises Abava jõe orus on tuntud kohaliku veini ja siidri poolest.

Muuseum asub mõne kilomeetri kaugusel Renda keskusest. Ekspositsioon tutvustab 50 aastat kestnud vastupanuliikumist Lätis: vastupanu esimesele Nõukogude okupatsioonile, Natsi-Saksamaa okupatsioonile ning nii relvastatud kui vägivallatut vastupanu teisele Nõukogude okupatsioonile. Ekspositsioon asub kahes hoones. Ühes hoones asub esimest Nõukogude okupatsiooni ja Saksa okupatsiooni tutvustav näitus. Taastatud aidahoonesse on välja pandud näitus metsavendlusest. Kahe hoone vahel asub punker autentse sisseseadega ja kaevikud, mida mööda sõdurid liikusid. Muuseumi lähedal Rendas asub harjutusväljak – kaevikud, blindaažid ja takistusrada – noorsõduritele ja teistele huvilistele. Külastused tuleb ette tellida.

Siin lähedal leidis 1946. aasta jaanuaris aset üks suurimaid metsavendade lahinguid. Āpūznieki lahingus alistas Kabile metsavendade rühm okupatsioonivõimu väed, kes olid arvulises ülekaalus. Lahingupaika on sisse seatud puhkeala ja püstitatud infostendid.