Metsavendade jälgedes Lätis ja Eestis

Metsavendade punker asub Riia-Pihkva maantee (A2) ääres 76 km kaugusel Riiast ja 11 km kaugusel Võnnust (Cēsisest). Läti metsavennad olid kohalikest elanikest koosnevad väikesed relvastatud rühmad, kes võitlesid aastatel 1944–1956 Läti alal iseseisvalt NSVLi okupatsioonirežiimi vastu. Need olid inimesed, kes ei saanud või ei tahtnud elada Nõukogude Liidus ja kes olid sunnitud end metsades varjama. Kokku tegutses Lätis umbes 20 193 metsavenda. Punkri rajamisel võeti arvesse endiste metsavendade lugusid ja mälestusi elust metsades, kui nad end pärast 1945. aastat seal peitsid ja iseseisva Läti riigi eest võitlemist jätkasid. Punkris on relvastuse ja majapidamistarvete näitus. Siin võib tutvuda metsavendade isiklike asjade, relvade ja fotodega. Giidi jutustust täiendavad videointervjuud metsavendadega. Punkri juures asub pikniku- ja lõkkekoht. Võimalik on ette tellida lõkkel tehtud suppi ja veeta õhtu lõkke ääres välikino vaadates.

Ajaloonäitust „Põlev südametunnistus” eksponeeritakse Võnnu (Cēsise) lossiplatsi lähedal. See asub nõukogudeaegses ajutises kinnipidamisasutuses ning tutvustab Läti okupatsiooniaega,  tutvustab üllatavaid ja kangelaslikke lugusid sellest, kuidas inimesed režiimile vastupanu osutasid. Hoovi on rajatud mälestussein 643 Võnnu piirkonna elaniku nimega, kes hukkusid Nõukogude repressioonide tõttu, sh 1941. ja 1949. aastal küüditatud, mahalastud või surma mõistetud metsavennad. Näitus tutvustab Läti okupatsiooniaega aastatel 1939–1957. Temaatilised tsitaadid kohalikest ajalehtedest võimaldavad võrrelda kahe okupatsioonirežiimi poliitilist propagandat. Kuus ajutiseks kinnipidamiseks mõeldud kambrit on tänaseni säilinud sellisena, nagu need olid aastatel 1940–1941 ning sõjajärgsetel aastatel. Siin hoiti enne KGB Riia peahoonesse saatmist eeluurimise ja ülekuulamise ajal neid Võnnu piirkonna elanikke, kes olid kinni peetud nõukogudevastase tegevuse tõttu: metsavendi, nende toetajaid, noori, kes levitasid nõukogudevastase sisuga lendlehti ning teisi ”isamaareetureid”. Siin on kõik algupärane: raudustega kambrid, uste sisse ehitatud toiduluugid, puulavatsid, kinnipeetavate käimla, väike köök koos ahjuga, tavapärased nõukogudeaegsed õlivärviga kaetud seinad. 2019. aastal sai väljapanek Läti disaini aastaauhinna konkursil rahvusdisaini kategoorias kolmanda koha.

Sērmūkšis asub üks sajakonnast metsavendlusele pühendatud mälestuspaigast Lätis. Kokku leidis Lätis metsavendade tegevus aset enam kui 600 paigas. Sērmūkšisse on ajalooliste tõendite põhjal ehitatud Läti metsavendade punker, kus külastajad saavad pea algupärastes tingimustes ööbida: lavatsid, petrooleumilambid ning kütteseade sarnanevad nendega, mida kasutasid metsavennad. Külastused tuleb ette tellida. Sērmūkši metsavendade salga jaoks saabus saatuslik hetk 29. novembril 1946, kui hukkusid neli rühma võitlejat: Jānis Zīrāks, Reinholds Pētersons, Jānis Pīlands ja Anna Zariņa. Alfrēds Suipe jäi ellu, elas üle küüditamise, naasis Lätti ja nägi vabariigi taastamist. Tema pani ette, et Sērmūkšisse tuleks rajada mälestuspaik langenud kaaslastele.

Koduloonäitus on välja pandud Inešis Vecpiebalga mõisa veinikeldrisse. See tutvustab Teise maailmasõja sündmusi piirkonnas. Keldrikorrusel eksponeeritakse laskemoona, relvi, sõdurite olmeesemeid, lennukite jäänuseid, autasusid, lahingukaarte ja muid sõjaga seotud esemeid. Esimesel korrusel võib tutvuda ainulaadse kaardiga, millele on märgitud rindejoon. Vaatamata sellele, et kaart asus aastaid soos, on see hästi säilinud. Teisel korrusel eksponeeritakse museaale, mis on seotud ohvitseri Voldemārs Ozolsiga (1884–1949), kes teenis kuues sõjaväes. Seda väljapanekut täiendab oluliselt Mārtiņš Frīdvaldsi jutustus; tema tõlkis vene keelest Manfrēds Šneps-Šneppe raamatu „Pasaules “šaha spēles” un Voldemārs Ozols sešu armiju virsnieks” (Maailma malemängud ja Voldemārs Ozols, kuue armee ohvitser). Raamat on populaarteaduslik uurimus vastuolulisest, kuid silmapaistvast läti sõjaväekindralist Voldemārs Ozolsist. Tema lugu kätkeb Esimest maailmasõda, Läti Vabadussõda ja Teist maailmasõda. Mārtiņš Frīdvalds räägib ka Piebalga ja sealse mõisa poliitilisest, majanduslikust ja kultuurilisest ajaloost. Ekskursioon kestab 1–1,5 tundi. Välja on pandud ka talunike tööriistad ja olmeesemed, ajaloosündmuste tunnistajate jutustused ja Ineši teatri ajalugu. Näitust täiendatakse regulaarselt uute leitud esemete ja tehtud avastustega Piebalga valla ajaloo kohta.