Leitnant Julius Kuperjanov
I I maailmasõda, I Vabadussõjad
Eesti ohvitser, väeosa ülem ja Vabadussõja kangelane. Eesti Vabaduse Risti I liigi 2. järgu, II liigi 2. ja 3. järgu kavaler postuumselt. Ta sündis 10. oktoobril 1894 Eestist väljarännanute peres Pihkva kubermangus Opotška maakonna Duhnovo vallas. Pere kolis 1904. aastal tagasi Eestisse ja asus elama Tartumaale. Õppis 1905–09 Vana-Kuuste ministeeriumikoolis, 1910–14 Tartu õpetajate seminaris. Esimese maailmasõja ajal, 1915. aastal mobiliseeriti Vene armeesse, kus suunati õppima 4. Petrogradi lipnikekooli. Edasises teenistuses paistis noormees silma vaprusega ning talle omistati seitse Vene teenetemärki. Ülendati juulis 1916 alamleitnandiks ja novembris 1916 leitnandiks. Osales lahingutes Saksa vägede vastu Valgevenes, sai augustis 1917 haavata ja evakueeriti Moskvasse. Teenis detsembrist 1917 Tartus Eesti tagavarapataljoni ülema abina. Pärast Eesti okupeerimist Saksa vägede poolt veebruaris 1918 saadeti Eesti sõjavägi laiali ja isikkoosseis vabastati teenistusest. Saksa okupatsiooni ajal elas Tartumaal Vana-Kuuste vallas, kus organiseeris põrandaalust kaitseliitu. Vabadussõja algul, novembrist 1918 juhtis Tartumaa Kaitseliidu loomist. Taandus pealetungiva Punaarmee eest Tartust 2. jalaväepolgu osade ja kaitseliitlastega Puurmanni mõisa, kus asutas 23. detsembril 1918 omanimelise partisanisalga. Osales lahingutes Punaarmee vastu, sealhulgas 14. jaanuaril 1919 Tartu vabastamisel ja 31. jaanuaril 1919 Valga lähistel Paju mõisa all, kus sai raskelt haavata. Suri 2. veebruaril 1919 Tartu haiglas ja maeti Tartu Raadi kalmistule. Eesti sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoner nimetas väeosa langenud ülema auks Kuperjanovi partisanide pataljoniks. Kuperjanovi jalaväepataljoni nime kannab üks Eesti kaitseväe jalaväeosadest ka tänapäeval. Kuperjanovi abikaasa Alice, sünd Johanson, oli üks Naiskodukaitse loojaid ja juhte. Ta arreteeriti 1941 ja lasti maha 1942. aastal Venemaal.
Seotud objektid
Puurmani Vabadussõja mälestussammas
Mälestussammas asub Puurmani aleviku külje all, Kursi külas, Puurmani-Tabivere tee ääres.
Voldemar Melliku kavandatud mälestussammas avati 26. septembril 1926. a ja see kujutas graniittahukat, millel seisis püssile toetuv Kuperjanovi partisan. Nõukogude ajal läks pronkskuju kaduma. 1948. aastal samba alus õhiti ja selle küngas tasandati. Samale kohale püstitati punaarmeelaste monument, mis 1970. aastal asendati Suure Isamaasõja monumendiga. Originaali järgi Kadri Metsiku poolt taastatud mälestussammas avati 23. juunil 1992. Monumendi juurde on rajatud noor park nimeliste puudega Vabadussõjas langenutele ja teistele tähelepanuväärsetele Kursi kihelkonnaga seotud inimestele.
Leitnant Julius Kuperjanovi haud
Mälestusmärk asub Tartu Raadi kalmistul, kalmistu peateest vasakul, Kruusamäe tn poolsel kolmandikul.
Vabadussõja kangelase leitnant Julius Kuperjanovi hauamonumendi kavandas Eesti üks nimekamaid skulptoreid Jaan Koort ja see avati 11. oktoobril 1925. aastal. Nõukogude ajal eemaldati monumendilt Kuperjanovi pronksist bareljeef ja tekst raiuti välja. Hauamonument aga jäi püsima ja sellest kujunes vaikse vastupanu sümbol võõrvõimule, kuhu viidi salaja lilli ja küünlaid. Tänaseks on monument esialgsel kujul taastatud.
Seotud lood
Cēsise lahingu algus, käik ja lõpp
Cēsise lahingu võit pidi saama pöördepunktiks Läti ja Eesti võitluses oma riigi iseseisvuse eest. See võit pani lõpu Andrievs Niedra valitsuse ja Saksa kindrali Rüdiger von der Goltzi plaanidele Baltimaid vallutada. Selle asemel jätkas tegevust Liepājas Kārlis Ulmanise juhitud Läti Ajutine Valitsus.