Kapten Paulis Zolts I I maailmasõda, I Vabadussõjad
Paulis Zolts (mõnedes allikates Pauls Zolts) sündis 10. augustil 1880 Vecstārastises Sēļi kihelkonnas, lõpetas kohaliku kihelkonnakooli, õpetajate seminari ja maamõõtmiskooli Gorkis. Ta töötas maamõõtjana, teenis Esimese maailmasõja ajal Vene rügementides. Teda autasustati neljal korral silmapaistva kangelaslikkuse eest. Ta kutsuti Vene impeeriumisse 1914. aastal. Ta määrati 79. suurtükiväebrigaadi ja veetis kogu Esimese maailmasõja Kaukaasia rindel. Pärast sõja lõppu naasis ta Lätti ja jaanuaris 1919 astus vabatahtlikult Läti armeesse. Ta oli rühmaülem, hiljem kompaniiülem. Teenis eraldi üliõpilaspataljonis kapteni auastmes. Ta osales Kalpaki pataljoni esimestes lahingutes Kuramaal.
Viimane, P. Zolts, juhtis II kompaniid ja III eraldi pataljoni, mis olid kokku pandud Liepājas selle linna vabatahtlikest noortest töötajatest. Nad olid halvasti väljaõppinud ja õppisid oma sõjakunsti lahingus. 13. mail jõudis kompanii Kaugurciemsi luideteni. Zolts oli oma sõdalastes kindel, kuigi nad olid noored ja sõjas kogenematud, kuid ta teadis, et vajadusel tõestavad nad, milleks nad võimelised on. Selline hetk saabus kiiresti. Oli pühapäeva hommik, 18. mai 1919. Just sel päeval, kui 2 bolševike rügementi hõivasid Kauguriese lähedal kindlustatud positsioonid ja meie omad olid sunnitud taanduma, asus Zolts ja tema kompanii vasturünnakule, alistasid vaenlase täägirünnakus, said tagasi lahingus kaotatud kuulipildujad ja sundisid bolševikud põgenema, jättes lahinguväljale langema üle 50 mehe. Selles lahingus langes kangelassurma ka Paulis Zolts oma kompanii eesotsas.
Ja alles mitu aastat hiljem – 25. novembril 1934 – avasid Sloka ühiskondlikud organisatsioonid Kaugurciemsi luidetel tagasihoidliku graniidist mälestusmärgi, millele olid graveeritud napid sõnad: „Siin langesid Läti eest 18. mail 1919 LKOK kapten Zolts Paulis, nooremleitnant Grintāls Eduards, sõdurid: Melngalvis Andrejs, Siliņš Fricis, Kārkliņš Jānis, Pūlītis Žanis.“ Pärast Teist maailmasõda see hävis, kuid kangelastegu ei unustatud ning alates 18. maist 1989 seisab Zolta tänava lõpus Kaugurciemsi luidetel taas mälestusmärk, mis jutustab 1919. aasta sündmustest.
Esmalt maeti Kaugurciemsis langenud Vendade kalmistule Ķemeri banzīca lähedale. Pärast sõda maeti Zolts ümber oma sünnikalmistule Mazsalaca. 18. mail 1919 sooritatud kangelasteo eest, millele oli Läti vabadusvõitluse ajaloos enneolematu väärtus, autasustati Pauls Zoltsi postuumselt Lāčplēsise sõjaordeni 3. klassiga. Hiljem jätkas ka Zoltsi poeg Pēteris isa valitud ohvitseri ametit. Ta võitles Teises maailmasõjas sama vaenlase vastu kui tema isa. Ta langes 1944. aastal ja maeti oma isa kõrvale.
LKOK elulugu. Zolts, Paulis. Saadaval: http://lkok.com/detail1.asp?ID=1774 [vaadatud: 06.05.2021].
VSIA Latvijas Vēstnesis (15.05.1998., nr 136/137.) Läti riik ja selle mehed. Saadaval: https://www.vestnesis.lv/ta/id/31979 [vaadatud: 06.05.2021].
Rohkem teabeallikaid
LKOK elulugu. Zolts, Paulis. Saadaval: http://lkok.com/detail1.asp?ID=1774 [vaadatud: 06.05.2021].
VSIA Latvijas Vēstnesis (15.05.1998., nr 136/137.) Läti riik ja selle mehed. Saadaval: https://www.vestnesis.lv/ta/id/31979 [vaadatud: 06.05.2021].
Seotud ajajoon
Seotud objektid
LKOK kapteni Pauls Zoltsi individuaalne matmine Mazsalaca kalmistule
Kapten Pauls Zoltsi (1880–1919) individuaalset matust saab vaadata.
9. septembril 1934 avati Zoltsi haual mustast graniidist hauakivi tekstiga.
Kapten Zoltsi nimi on graveeritud ka Kaugurciemsis asuvale monumendile, kus 18. mai 1919. aasta lahingus langes kokku kuus sõdurit Eraldi Üliõpilaspataljoni 2. ehk P.Zoltsi kompaniist.
Läti eraldi brigaadi eraldi õpilaspataljoni 2. kompanii ülem kapten Paulis Zolts, kes langes Kaugurciemsi lähedal 18. mail 1919, maeti esialgu Ķemeri luteri kiriku lähedal asuvale vennaskonna kalmistule. 18. mail 1920 kaevati tema säilmed välja ja viidi Mazsalacasse, kus need 25. mail perekonna kalmistule säilme pandi.
Kapten Zolti ja õpilassõdurite mälestusmärk
Asub Jurmala linnas, Slokas, Liivi lahe ääres Kaugurciemi luidetes.
Mälestusmärk püstitati 1934. aastal, see hävis Nõukogude okupatsiooni ajal, kuid taastati 1989. aastal. Kaugurciemsis toimus 18. mai 1919. aasta hommikul lahing Läti Rahvusvägede, kapten Paulis Zoltsi juhitud kompanii (~145 meest) ja Punaarmee vägede vahel. Sündmus on eriline selle poolest, et lahing toimus äärmiselt ebasoodsates tingimustes, näidates üles sõjalist julgust ja usku Läti riiki.
Lahingule eelneval ööl puhkes torm, mille tagajärjel kattis positsioone ja relvi liiv. Lisaks saadi ebapiisav laskemoon. Kui vaenlane ründas, asusid kapten Zoltsi sõdurid otsustaval hetkel vasturünnakule, kasutades vintpüssi tääke ja saavutades võidu.
Zolts oli kogenud Läti ohvitser, kes oli osalenud Vene-Jaapani sõjas, Esimeses maailmasõjas ja Läti Vabadussõjas. Tema vend oli samuti sõdur, samas kui tema poeg oli Teise maailmasõja ajal meditsiinitudeng ning teenis Saksa armee Läti Leegionis meedikuna ja kukkus raskelt haavatud sõdurit oma positsioonidelt maha kandes.
Tänapäeval saab külastada lahingupaigale rajatud mälestuspaika. Lähedal asub kaunis mereäärne mets ja meri, mis võimaldab meeldivas keskkonnas ajalugu tundma õppida.
