Kapten Paul Zolts I Maailmasõda ja iseseisvumine
Paulis Zolts (mõnedel andmetel Pauls Zolts) sündis 10. augustil 1880 Sēļi vallas Vecstārastis, lõpetas Gorkos kohaliku kihelkonnakooli, õpetajate seminari ja maamõõtmiskooli. Ta töötas maamõõtjana, teenis Esimese maailmasõja ajal Vene rügementides. Neli korda autasustatud silmapaistva kangelaslikkuse eest. Ta võeti 1914. aastal Vene impeeriumi sõjaväkke. Astus 79. suurtükiväebrigaadi ja veetis kogu Esimese maailmasõja aja Kaukaasia rindel. Pärast sõja lõppu naasis ta Lätti ja astus jaanuaris 1919 vabatahtlikult Läti sõjaväkke. Ta oli kompanii komandör, hiljem ülem. Eraldi õpilasmalevas kapteni auastmes. Võttis osa Kalpaka pataljoni esimestest lahingutest Kurzemes.
Viimast juhtis P. Zolts 2. kompaniis ja III eraldi pataljon, mis komplekteeriti Liepajas selle linna tööliste noortest vabatahtlikest, nad olid halva väljaõppega ja õppisid võitluskunsti lahingus. 13. mail jõudis ornament Kaugurciemi luidetesse. Zolt oli oma sõdalastes veendunud, kuigi nad olid noored ja sõjas kogenematud, kuid ta teadis, et vajadusel tõestab, mida suudab. See hetk saabus kiiresti. Oli pühapäeva hommik, 18. mai 1919. aastal. Täpselt sel päeval, kui 2 bolševike rügementi hõivasid Kauguri lähedal kindlustatud positsioonid ja meie omad olid sunnitud taanduma, asus Zoltts oma ehetega vasturünnakule, alistas torkelöögis vaenlase, võttis tagasi võitluses kaotatud kuulipildujad ja sundis enamlased. põgenema, jättes lahinguväljale üle 50 inimese. Selles lahingus sai oma ornamendi eesotsas surma ka Paul Zolt.
Ja alles paar aastat hiljem, 25. novembril 1934, avasid Sloka ühiskondlikud organisatsioonid Kauguri luidetes väikese graniidist mälestusmärgi tühiste sõnadega: "Kapten Zolts Paulis, leitnant Grintāls Eduards, sõdurid: Mustpea Andrejs, Siliņš Fricis, Kārkliņš Jānis, Prātis Žanis." Pärast Teist maailmasõda see hävitati, kuid vägitükki ei unustatud ning 18. maist 1989 on Zolta gatve lõpus Kaugurciemi luidetes taas mälestusmärk, mis jutustab 1919. aasta sündmustest.
Kõigepealt maeti Kaugurciemsis langenud vendade kalmistule Ķemeri Banzīca lähedale. Pärast sõda maeti Zolt ümber oma kodukohale Mazsalaca kalmistule. Pauls Zolts pälvis 18. mail 1919 kangelasliku töö eest Lāčplēsi sõjaordeni III klassi, mis oli võrratu kogu Läti vabadusvõitluste ajaloos. Hiljem jätkas Zolti poeg Peter isa valitud ametit ohvitserina. Ta võitles Teises maailmasõjas sama vaenlase vastu, mis tema isa. 1944. aastal ta langes ja maeti isa kõrvale.
LKOK elulugu. Zolts, Paul. Kättesaadav: http://lkok.com/detail1.asp?ID=1774 [vaadatud: 06.05.2021].
VSIA Latvijas Vēstnesis (15.05.1998, nr 136/137.) Läti riik ja selle mehed. Kättesaadav: https://www.vestnesis.lv/ta/id/31979 [vaadatud: 06.05.2021].
Rohkem teabeallikaid
LKOK elulugu. Zolts, Paul. Kättesaadav: http://lkok.com/detail1.asp?ID=1774 [vaadatud: 06.05.2021].
VSIA Latvijas Vēstnesis (15.05.1998, nr 136/137.) Läti riik ja selle mehed. Kättesaadav: https://www.vestnesis.lv/ta/id/31979 [vaadatud: 06.05.2021].
Seotud ajajoon
Seotud objektid
LKOK kapteni Pauls Zolta individuaalne matmine Mazsalaca kalmistule
Asub Mazsalaca kalmistu
Näha on kapten Paul Zolti (1880-1919) individuaalne matmine.
9. septembril 1934 avati Zolta haual mustast graniidist tekstiga hauakivi.
Kapten Zolti nimi on raiutud ka Kaugurciemsis asuvale monumendile, kus 18. mai 1919. aasta lahingus langes kokku kuus Eraldi õpilaspataljoni 2. ehk Üliõpilas Zolti kompanii sõdurit.
18. mail 1919 Kaugurciemsil langenud Läti eralduspataljoni eraldiseisva õpilaspataljoni 2. kompanii ülem kapten Paulis Zolts maeti esialgu Ķemeri luteri kiriku lähedale vennaskalmistule. 18. mail 1920 kaevati tema säilmed välja ja transporditi Mazsalacasse, kus perekond maeti 25. mail surnuaeda.
Monument kapten Zoltile ja üliõpilassõduritele
Asub Sloka linnas Jurmalas Liivi lahe ääres Kaugurciemi luidetes.
Mälestusmärk püstitati 1934. aastal, hävis Nõukogude okupatsiooni ajal ja taastati 1989. aastal. Kaugurciemsis toimus 18. mai hommikul 1919 lahing Läti rahvusvägede, kapten Paulis Zolti juhitud kompanii (~ 145 meest) ja Punaarmee vägede vahel. Sündmus on eriline selle poolest, et võitlus toimus kõige ebasoodsamates tingimustes, demonstreerides sõjalist julgust ja usku Läti riiki.
Lahingueelsel ööl puhkes torm ning positsioonid ja relvad lasti liivaga õhku. Lisaks saadi ebasobivat laskemoona. Kuna kaptenit enam väljakul ei olnud, kukkus Zolta väravavaht pärast väljakutset alla.
Zolt oli kogenud Läti ohvitser, kes osales Vene-Jaapani, Esimeses maailmasõjas ja Läti Vabadussõjas. Tema vend oli samuti sõjaväelane, poeg aga II maailmasõja ajal parameedik Läti Leegioni Läti Leegionis ja langes, eemaldades raskelt haavatud sõduri.
Täna saab näha lahinguväljale loodud mälestuspaika. Seda ümbritseb kaunis mereäärne mets ja meri, mis võimaldab tutvuda ajalooga meeldivas keskkonnas.
