ЛКОК, генерал Петерис Радзиньш (1880-1930)
I Первая мировая война, I Освободительные войны

Pēteris Voldemārs Radziņš sündis 2. mail 1880 Lugažu vallas. Õppis Lugaži vallakoolis, Valka linnakoolis ja Valka Nelsoni reaalkoolis.

1898. aastal astus Radziņš vabatahtlikuna Vene sõjaväkke. 1899. aastal suunati ta Vilniuse Junkeri kooli, mille lõpetas 1901. aastal. Osales Venemaa-Jaapani sõjas. Aastatel 1907–1910 õppis Radziņš kindralstaabi akadeemias, saades kapteni auastme. 1912. aastal viidi ta üle Vene impeeriumi kindralstaapi. Radziņš tervitas Esimest maailmasõda 38. jalaväediviisi vanemstaabiadjutandina. 1914. aastal sõdis ta Varssavi, Lodzi jm lähedal, 1915. aasta kevadel aga Šiauliai ja hiljem Jelgava rajoonis. Mais 1917 ülendati ta koloneliks. Ajateenistuse ajal Vene keiserlikus armees autasustati Peteris Radziņšit IV klassi St. Jüri orden, 2. ja 3. järgu St. Stanislavi II, III ja IV klassi orden St. Ordu Anna. Märtsis 1918 astus ta Ukraina riigi hetman Skoropadski armeesse, kus oli peastaabi korraldus-väljaõppe divisjoni ülem ja detsembrist Rahvaarmee peastaabi ülema abi. Ukraina Vabariik. Ta teenis siin kuni 1919. aasta septembrini, kuid naasis oktoobris Lätti.

Alates 27. oktoobrist 1919 määrati Radziņš Läti armee koloneli auastmes sõjaväeülema staabiülemaks. Sellel ametikohal juhtis ta kõiki lahinguid Riia, Zemgale ja Latgale vabastamiseks. 5. veebruaril 1920 ülendati ta kindraliks.

13. augustil 1920 kuulus Radziņš seitsme kõrgeima ohvitseri hulka, esimesena autasustati Lāčplēsise sõjaordeniga. Teda autasustati esimesena III klassi Lāčplēsi sõjaordeniga nr. 1. Määrati autasustamisega samal ajal Lāčplēsise Sõjaväe Ordunõukogu liikmeks. Ta astus 1920. aasta oktoobris vabatahtlikult tagasi. Ta on kirjutanud sõjaajaloost ja sõjateooriast. Osalenud ohvitseride ettevalmistamisel ja väljaõppel õppejõuna Sõjakoolis, Lennukoolis ja Ohvitseride Kursuses.

1924. aasta veebruaris määrati ta Läti armee ülemaks. 1927. aastal autasustati teda Lāčplēsi sõjaordeni II järgu ordeniga ja valiti Lāčplēsi sõjaordu nõukogu sekretäriks. 1928. aastal vabastati ta vabatahtlikult sõjaväeülema kohustustest ja määrati Sõja akadeemiliste kursuste ülemaks. Ajateenistuses Läti sõjaväes autasustati teda lisaks juba mainitud Lāčplēsi sõjaordenidele ka I klassi Kolme Tähe ordeniga, Eesti Vabadusristi ordeniga, Prantsuse Auleegioni ordeniga, Virtuti Militari orden, I klassi Valged Roosid ja Rootsi oda I klassi orden. Radziņš oli üliõpilaskorporatsiooni Tervetia audoktor.

Kindral Pēteris Radziņš suri 8. oktoobril 1930 Riias ja maeti Riia vendade kalmistule.

Kindral Radziņši mälestuse hoidmise eest hoolitseb 2015. aastal asutatud Kindral Radziņši Selts. Riia linnavolikogu otsustas ühingu initsiatiivil nimetada Krasta tänava alguse ümber kindral Radziņši muldkehaks. 12. juunil 2018 antakse Staicele Spordikutsekeskkoolile kindral Pēteris Radziņši nimi.