Kariibi mere või Kuuba raketikriis
IV õukogude okupatsioon
Kuuba raketikriis oli 13-päevane vastasseis NSV Liidu ning Kuuba ja Ameerika Ühendriikide vahel oktoobris 1962.
See oli üks külma sõja suurimaid vastasseise ja seda peetakse üldiselt sõja lähimaks tuumakonfliktiks. See algas 14. oktoobril 1962 pärast seda, kui Kuubal avastati Nõukogude tuumarakette, mis võisid jõuda Ameerika Ühendriikideni. 14. oktoobril toimetati kohale viimased raketid, millega tuumalõhkepeade koguarv tõusis 42-ni. Koos pommitajate ja allveelaevade relvastusega oli tuumalõhkepeade koguarv 160. Kriis lõppes 28. oktoobril, kui Nõukogude Liidu juht Nikita Hruštšov käskis kõik Nõukogude tuumaraketid välja viia vastutasuks USA presidendi John F. Kennedy, justiitsministri Robert Kennedy ja sõjasekretär Robert McNamara lubaduste eest Kuubat mitte rünnata. Ameerika Ühendriigid olid sunnitud oma raketid ka Türgist välja viima. Sarnaste kriiside vältimiseks tulevikus loodi Moskva-Washingtoni otsene telefoniliin (nn "punane telefon"). Kriisi tagajärjel hakkas lääneriikides arenema sõjavastane liikumine, millele sarnaseid seisukohti väljendasid ka mõned Nõukogude dissidendid.
Läti Riigiarhiivis säilinud dokumentidest võib järeldada, et 1962. aastal said Läti Kommunistliku Partei Keskkomitee (KK) ja Läti NSV Ministrite Nõukogu (MM) arvukalt NSVL Kommunistliku Partei KK ja NSVL MM otsuseid sõjavarustuse tootmisplaanide vankumatu elluviimise, mobilisatsioonireservide kogumise, massihävitusrelvade vastaste kaitsemeetmete ettevalmistamise, samuti sõja ajal kasutatavate Siseministeeriumi koosseisude kohta. Need näivad aga olevat pigem seotud NSVL üldise ettevalmistusega nn eriperioodiks ehk reaalseks sõjategevuseks kui lühiajalise Kariibi mere kriisiga.
Rohkem teabeallikaid
Jānis Riekstiņš. Tuumasõja ohust. Kariibi mere kriis. LA.LV, 5. oktoober 2012. https://www.la.lv/par-matu-no-kodolkara-kubas-krize-3
Kuuba raketikriis. Vikipeedia. https://lv.wikipedia.org/wiki/Kubas_ra%C4%B7e%C5%A1u_kr%C4%ABze
Kategooria: Kuuba raketikriis. Wikimedia Commons. https://commons.wikimedia.org/wiki/Kategooria:Kuuba_raketikriis
Seotud objektid
Valka maa-alused punkrid
Valka punkrid asuvad Valka kesklinnas Ausekļa tänaval Ādams Tēraudsi kooli kõrval. Punkritega on võimalik tutvuda ainult väljastpoolt. Nõukogude armee punkrid Valkas olid üks salajasemaid kohti Nõukogude Lätis, kuhu pääses ainult eriloaga. Aastatel 1953–1989 asus siin Nõukogude sõjaväe strateegiliste reservrakettide komandopunkt, mis allus Leningradi sidekeskusele. Punkrite ehitamiseks vajaminevate massiivsete raudbetoonplokkide kohaletoomiseks kasutati suuri 16-rattalisi veoautosid. Pärast valmimist kaeti kõik kolm punkrit nende tugevdamiseks ja isoleerimiseks kruusaga. Neist punkritest reguleeriti šahte, kus asusid sõjaväeraketid. Valka ja Valga ümbruskonnas oli 20 sellist raketišahti. Kuuba kriisi ajal 1962. aasta oktoobris olid need raketid lahinguvalmis ja suunatud Florida peale. Legendi järgi jäi nende käivitamisest puudu vaid paar tundi. Ādams Tēraudsi kooli ja maa-aluste punkrite kõrval asub Põhjasõja ajast pärit kaitserajatis. Kunstlik muldvall rajati Põhjasõja alguses umbes 1702. aastal kaitsmaks Valkat rootslaste eest. Kaitserajatise järsim külg asub Härgmäe (Ērģeme) küla pool, teine aga Ausekļa tänava pool.
Šateiki maapealse raketibaas
1960. aastal ehitati Plungė rajoonis Šateikiaiga külgnevatesse metsadesse Šateikiai maapealne raketibaas. See oli üks neljast omataolisest baasist Leedus. Baasi oli ehitatud neli keskmise ulatusega ballistiliste rakettide R-12 (SS-4 Sandal) stardiplatvormi. Pärast signaali vastuvõtmist sai rakette tulistada NATO bloki Euroopa riikide pihta.
1962. aastal, Kariibi mere kriisi ajal, viidi tuumaraketid Šateikiai raketibaasist Kesk-Kuubale. Kõrgeim valmisolek selles baasis kuulutati välja 1968. aastal Praha kevade ajal – Tšehhoslovakkia demokraatlike muutuste ajal. Sel ajal oli üks rakettidest suunatud Saksamaa Liitvabariigi pihta, kuna NATO blokk kavatses tõenäoliselt oma relvadega Tšehhoslovakkia mässulisi toetada.
Šateikiai baas suleti umbes 1978. aastal, kuna seda peeti iganenuks ja selle hooldamist irratsionaalseks. Sulgemise ajendiks oli ka asjaolu, et 1980. aastateks oli selge, et USA luureteenistused olid kindlaks teinud statsionaarsete rakettide stardibaaside asukohad. Raketiheitmiskoha hülgamine põhjustas hoonetele konstruktsioonikahjustusi. Baasi territooriumil on endiselt alles kuue raudbetoonist laohoone (angaari) jäänused ja võsaga kaetud rakettide stardiplatvormid.
Seotud lood
Tuumarelvade jälgedes Šateikiai metsas
Aastatel 1960–1978 tegutses Plungė rajoonis Šateikiai küla metsades maapealne rakettide stardibaas, kus paigutati keskmise ulatusega termotuumaraketid R12U. Pärast rakettide transportimist paigutati baasi 384. suure võimsusega suurtükiväebrigaad. Selle käsutuses olid iseliikuvad 203 mm kaliibrigaad 2S7 "Pion" ja mitmesugused muud relvad, mille hävitamine nõudis inimelusid.