Gunars Astra (1931–1988) IV õukogude okupatsioon
Gunārs Astra (sündinud 22. oktoobril 1931 Riias, surnud 6. aprillil 1988 Leningradis) oli Läti vabadusvõitleja ja silmapaistev nõukogude aja dissident. Pärast Riia Elektromehaanika Tehnikumi lõpetamist 1952. aastal asus ta tööle VEF tehases, kus algas tema karjäär raadioinsenerina. 1958. aastal kohtus G. Astra USA diplomaatidega ja see kohtumine muutis tema elu. 1961. aastal süüdistati Gunārs Astrat spionaažis, riigireetmises ning nõukogudevastases agitatsioonis ja propagandas. Talle määrati 15-aastane vangistus koos vara konfiskeerimisega. Astra kandis karistust Mordva ANSV-s ja Permi oblastis. Vangistuse ajal tegeles Astra eneseharidusega ja kohtus teiste läti ja teiste rahvuste poliitvangidega. Pärast karistuse kandmist naasis Gunārs Astra Lätti. Vabadusse naastes 1976. aastal ei loobunud Astra oma veendumustest. 1983. aastal arreteeriti ta uuesti ja mõisteti süüdi „nõukogudevastase“ kirjanduse omamises, paljundamises ja levitamises. Korduvkurjategijana mõisteti talle seitse aastat vangistust erirežiimiga koloonias ja viis aastat asumisel. 15. detsembril 1983 andis ta kohtus oma „viimase sõna“, mille ta lõpetas järgmiselt: „Ma usun, et see aeg möödub nagu kuri õudusunenägu. See annab mulle jõudu siin seista ja hingata. Meie rahvas on palju kannatanud ja seetõttu õppinud ning peab ka selle pimeda aja üle elama.“ Astra kandis oma karistust Permi oblastis.
1. veebruaril 1988 vabastati Gunārs Astra vahi alt, kuid sama aasta 6. aprillil suri ta Leningradi haiglas, olles tõenäoliselt mürgitatud NSVL Riikliku Julgeolekukomitee töötajate poolt.
19. aprillil maeti Gunārs Astra Riiga II Mežase kalmistule. Raadio Vaba Euroopa ja Ameerika Hääl edastasid matuseid ning kutsusid kõiki osalema. Rahvahulk (umbes 10 tuhat inimest) täitis tema haua oma kätega.
22. oktoobril 1991 pühitseti Metsakalmistul Gunārs Astrale pühendatud monument, mille autoriteks olid kunstnik Raimonds Muzikants ja arhitekt Pēteris Štokmanis. 1993. aastal, Läti riikluse 75. aastapäeval, paigaldati Riias Riia ringkonnakohtu hoone lähedale aadressil Brīvības iela 34 Gunārs Astrale pühendatud mälestustahvel. Riias on tema järgi nimetatud üks tänav.
Rohkem teabeallikaid
Gunārs Astra. Vikipeedia. https://lv.wikipedia.org/wiki/Gun%C4%81rs_Astra
Biruta Eglīte. Kes sa olid, Gunārs Astra? Riia, 1998.
Maris Ruks. Gunars Astra. Riia, 1998.
Kohtuprotsessid Gunārs Astra vastu. Virtuaalne näitus. Läti Riigiarhiiv, 2013.: http://www.archiv.org.lv/astra/
Seotud objektid
Näitus KGB hoones „KGB ajalugu Lätis"
Külastajatele on avatud endine KGB ehk NSVLi riigi julgeoleku komitee hoone. KGB-lased vangistasid, kuulasid üle ja mõrvasid siin Läti kodanikke, keda okupatsioonirežiim pidas enda vastasteks. Hoonesse on välja pandud Läti Okupatsioonimuuseumi näitus KGB tegevuse kohta Lätis. Vangikambrites, koridorides, keldris ja sisehoovis korraldatakse ekskursioone. 1911. aastal ehitatud maja on üks Riia kaunemaid hooneid. Rahva seas kutsuti hoonet Nurgamajaks ja see oli Nõukogude okupatsioonirežiimi kõige hirmsam sümbol Lätis, üks NSVLi võimusambaid. KGB tegutses Nurgamajas 1940–1941 ja uuesti aastatel 1945–1991. Poliitiline tagakiusamine puudutas otseselt kümneid tuhandeid Läti elanikke. Võitlus Nõukogude vaenlaste vastu jätkus ka pärast Teist maailmasõda. KGB tegutsemisviis muutus veidi pärast Stalini surma. Füüsiline piinamine asendus psühholoogilise terroriga. Enamik KGB agentidest olid lätlased (52%). Venelased moodustasid suuruselt teise rühma (23,7%). 60,3% agentidest ei olnud kommunistliku partei liikmed. Kõrgharidus oli 26,9% agentidest. Süsteem oli üles ehitatud kohalike elanike kaasamisele, et seeläbi saavutada kontroll ühiskonna üle. Töötajate nimekirjad ja teenistusdokumendid asuvad Venemaal. Need ei ole Läti ametivõimudele ja teadlastele kättesaadavad.
