Gunārs Astra (1931-1988) IV Nõukogude okupatsioon
Gunārs Astra (sündinud 22. oktoobril 1931 Riias, suri 6. aprillil 1988 Leningradis) oli Läti vabadusvõitleja ja väljapaistev Nõukogude dissident. Pärast Riia Elektromehaanika Tehnikumi lõpetamist 1952. aastal asus ta tööle VEF-i tehasesse, kust sai alguse tema karjäär raadioinsenerina. 1958. aastal kohtus hr Astra USA diplomaatidega ja see kohtumine muutis tema elu. 1961. aastal süüdistati Gunārs Astrat spionaažis, riigireetmises ning nõukogudevastases agitatsioonis ja propagandas. Ta mõisteti 15 aastaks vangi ja konfiskeeriti. Astra kandis karistust Mordva NSV-s ja Permi oblastis. Vangistuse ajal tegeles Astra eneseharimisega, tutvus teiste Läti ja teistest rahvustest poliitvangidega. Pärast karistuse kandmist naasis Gunārs Astra Lätti. 1976. aastal vabadusse naastes ei andnud Astra alla. 1983. aastal arreteeriti ta teist korda ja anti kohut "nõukogudevastase" kirjanduse talletamise, paljundamise ja levitamise eest. Ta mõisteti retsidivistina seitsmeks aastaks erirežiimiga koloonias ja viieks aastaks laagrisse. Ta ütles oma "Viimase sõna" kohtus 15. detsembril 1983, lõpetades: "Ma usun, et see aeg kaob nagu kuri õudusunenägu. See annab mulle jõudu siin seista ja hingata. Meie inimesed on palju kannatanud ja õppinud ning peavad ka edaspidi selle pimeda aja vastu.” Astra mõisteti Permi oblastis.
1. veebruaril 1988 vabanes Gunārs Astra kinnipidamiskohast, kuid sama aasta 6. aprillil suri ta Leningradi haiglas, saades tõenäoliselt mürgistuse NSVL Riikliku Julgeolekukomitee töötaja poolt.
19. aprillil maeti Gunārs Astra Riiga, II Meža kalmistule. Matustest teatasid Raadio Vaba Euroopa ja Ameerika Hääl ning kõik olid oodatud osalema. Kogunenud inimesed (umbes 10 tuhat inimest) täitsid tema haua kätega.
22. oktoobril 1991 pühitseti Metsakalmistul Gunārs Astrale pühendatud monument, mis on pühendatud kunstnik Raimonds Muzikantsile ja arhitekt Pēteris Štokmanisele. 1993. aastal, Läti riigi 75. aastapäeval, püstitati Riia piirkonnakohtu hoonele Brīvībase tänav 34 Gunārs Astrale pühendatud mälestustahvel. Tema järgi on nimetatud tänav Riias.
Rohkem teabeallikaid
Gunārs Astra. Vikipeedia. https://en.wikipedia.org/wiki/Gun%C4%81rs_Astra
Biruta Eglīte. Kes sa olid, Gunar Astra? Riia, 1998.
Maris Ruks. Gunārs Astra. Riia, 1998.
Kohtuprotsessid Gunārs Astra vastu. Virtuaalne näitus. Läti riigiarhiiv, 2013: http://www.archiv.org.lv/astra/
Seotud objektid
Näitus KGB hoones „KGB ajalugu Lätis"
Külastajatele on avatud endine KGB ehk NSVLi riigi julgeoleku komitee hoone. KGB-lased vangistasid, kuulasid üle ja mõrvasid siin Läti kodanikke, keda okupatsioonirežiim pidas enda vastasteks. Hoonesse on välja pandud Läti Okupatsioonimuuseumi näitus KGB tegevuse kohta Lätis. Vangikambrites, koridorides, keldris ja sisehoovis korraldatakse ekskursioone. 1911. aastal ehitatud maja on üks Riia kaunemaid hooneid. Rahva seas kutsuti hoonet Nurgamajaks ja see oli Nõukogude okupatsioonirežiimi kõige hirmsam sümbol Lätis, üks NSVLi võimusambaid. KGB tegutses Nurgamajas 1940–1941 ja uuesti aastatel 1945–1991. Poliitiline tagakiusamine puudutas otseselt kümneid tuhandeid Läti elanikke. Võitlus Nõukogude vaenlaste vastu jätkus ka pärast Teist maailmasõda. KGB tegutsemisviis muutus veidi pärast Stalini surma. Füüsiline piinamine asendus psühholoogilise terroriga. Enamik KGB agentidest olid lätlased (52%). Venelased moodustasid suuruselt teise rühma (23,7%). 60,3% agentidest ei olnud kommunistliku partei liikmed. Kõrgharidus oli 26,9% agentidest. Süsteem oli üles ehitatud kohalike elanike kaasamisele, et seeläbi saavutada kontroll ühiskonna üle. Töötajate nimekirjad ja teenistusdokumendid asuvad Venemaal. Need ei ole Läti ametivõimudele ja teadlastele kättesaadavad.
