Seda lahing II Maailmasõda
Seda lahing toimus 1944. aastal. 7. oktoobril 1941 üritasid Leedu sisejulgeolekukorpuse (TAR) üksused peatada Nõukogude Liidu vägede edasiliikumist lääne suunas. Neid lahinguid juhtis kol. H. Maeder, tema adjutant oli kpt. Staabiohvitseritena töötasid Štefanskis ning leitnandid Kristas, Knobloch ja Veler. Sideohvitseriks määrati kpt. A. Kuzmickas.
TAR 1. rügementi juhtis mjr. A. Urbonas (tema adjutant – endine ltn Žukauskas) ja 2. rügemendi jaoks – kol. Mečys Kareiva (pärast tema surma – kolonelleitn. M. Naujokas). Pataljone juhtisid kogenud ohvitserid: 1. pataljoni ülemaks oli kpt. Petras Puodžiūnas, 2. – kpt. Pranas Počebut.
5. oktoober Idas oli kuulda suurtükituld. Vabatahtlikud, kes tol ajal Barstyčiais kaevikuid kaevasid, kutsuti kiiresti tagasi. Järgmisel päeval, 6. oktoobril, kol. H. Maederi käsul marssisid 1. rügemendi mõlemad pataljonid Sedasse ja asusid kaitsepositsioonidele. 2. rügement, mis oli alles formeerimisjärgus, taganes Barstyčiaisse.
1. rügemendi staap rajati tühjana seisvasse postkontorihoonesse. 1. pataljoni ja komandopunkti vahel peeti pidevat sidet välitelefonide kaudu, 2. pataljoniga aga ainult käskjalade vahendusel. Leedu positsioonid valiti ebasoodsas kohas - nende taga voolas Varduva jõgi, millest ehitati üle ainus sild.
Lahingupäeval, 7. oktoobril, lõuna paiku möödusid Leedu positsioonidest läänesuunas mitu Saksa tanki, igaühel mitu sõdurit. Vabatahtlikud taotlesid tankitoetust, kuid tankid, olles lasknud kogu laskemoona, liikusid Darbėnai poole, kus asus nende laskemoona- ja kütuseladu.
1. ja 2. pataljoni igale kompaniile määrati sõdurid, kes pidid "Panzerfaustidega" hävitama ründavaid tanke. Nende positsioonid olid üles seatud umbes 200 meetri kaugusel peamise kaitseliini vaenlase poolel. Keskpäeva paiku ilmunud esimesed Vene tankid T-34 said Panzerfaustide ja Panzerschreckide tulega vastu. Tankidega kaasas olnud jalaväe hävitas kpt. Hr Pocebut ja ltn. Bronius Nainyse juhitud raskerelvade kompanii mördid.
Huvitav fakt on see, et leedulastel oli kaks Vene suurtükki, kuid neid ei kasutatud tõhusalt - ühe neist takerdus Saksa mürsk ja pool kahurit teenindanud meeskonnast põgenes.
Lahingus osalenute seas oli ka hiljem paguluses tuntuks saanud kirjanik Marius Katiliškis, kelle dramaatiline tunnistus võitlusest on säilinud tänapäevani. Selle lahingu kaudsed tagajärjed viisid ka kuulsa Leedu poeedi Vytautas Mačernise surmani.
Pärast lahingut, 8. oktoobril, anti välja NSV Liidu ülemjuhataja käskkiri nr 111. 193, mis käskis premeerida silmapaistvaid sõdureid tähtsate Saksa tugipunktide (sealhulgas Seda) vallutamise eest. Sel puhul Moskvas kell 22.00. 30 minutit Tulistati 20 relvaga saluuti.
Seda kalmistul on 96 "vabastajate" vennashauda, millest igaühes on 6 hukkunut, kuigi ajaloolased märgivad, et mitte kõik sinna maetud sõdurid ei hukkunud Seda lahingutes. Lahing oli leedulaste viimane organiseeritud katse osutada tavalahingus Nõukogude okupantidele vastupanu, misjärel osa ellujäänud sõdureid ühines partisaniliikumisega.
Rohkem teabeallikaid
Seotud ajajoon
Seotud objektid
Seda lahingus hukkunute monument
Seda lahingus hukkunute monument asub Seda linnas, Püha kiriku kõrval. Neitsi Maarja taevaminemise kirik. See monument avati 1999. aastal. 1. august Monumendi autor on skulptor Osvaldas Neniškis. Monument on pühendatud 7. oktoobril 1944 hukkunud Kodukaitsemeeskonna sõduritele. Seda lahingute mälestuseks.
Seda lahing – 1944 7. oktoober Toimus relvastatud kokkupõrge Leedu sisejulgeolekujõudude üksuste ja NSVL sõjaväe vahel.
1944. aastal 1930. aastate esimesel poolel kaotasid Saksa okupatsioonivõimud Leedus kindral Povilas Plechavičiuse juhitud Kohaliku Armee, kuid rinde olukorra halvenedes pidi see arvestama leedulaste soovi luua iseseisvaid väeosi võitluseks ründava Nõukogude armee vastu. Juulis liideti kõik Viekšniai vallas ja Mažeikiai maakonnas tegutsenud Leedu lahinguüksused nn Kodukaitseüksuseks, mis allus Saksa sõjaväele. See pidi kaitsma Seda lähedal rindejoont, kui NSVL armee tungis Klaipėda poole.
Sügise lähenedes valmistati Seda ette ringkaitseks: Seda ida- ja põhjaossa paigutati suurem osa sisejulgeolekujõududest, üks poolik pataljon oli lääneküljel Barstyčiai lähedal.
Nõukogude armee üksused, mis alustasid 1944. aastal Klaipėda operatsiooni. jõudis Seda piirkonda oktoobri alguses. 7. oktoober 11. hommikul ründasid mitukümmend Nõukogude tanki Seda lähenemisi, mida kaitses sisejulgeoleku meeskond, millele järgnes laskurdiviis. Seda lahingud peeti alles juulis, mil väeossa nimega Kodukaitsesalk kogunes umbes 6000 vabatahtlikku, sealhulgas 112 ohvitseri, kellest 5 oli polkovniku auastmes.
Lahingute toimumiskoht pole märgitud, kuid külastada saab Seda lahingus hukkunutele pühendatud monumenti.
Vytautas Macernise sünnikoht
Leedu luuletaja Vytautas Mačernise sünnikohas, Plungė linnaosas Šarnelė külas on rajatud poeedi sünnikoha rada. Seda 545 m pikkust rada mööda minnes jõuate poeedi hauale. Luuletaja suri 1944. aastal. 7. oktoober Seda lahingu ajal, kui teda tabas kogemata suurtükimürsu kild pähe. Pärast luuletaja surma viisid poeedi lähedased lahkunu tagasi Šarnelėsse, et matta tema kodulinna.
Mööda V. Macernise jalgteed liikudes ei tohi mööda minna ka lähedal asuvast Kerpauska allikast ja infostendist. See allikas meenutab olulist ajaloolist perioodi – juudi rahva genotsiidi Teise maailmasõja ajal. Kerpauska allikas asub parklast poeedi hauale viiva teeraja ääres. Teise maailmasõja ajal peitis Juoz ja Adolfina Kerpauskase perekond juute allika lähedal väikese künka jalamil asuvates maa-alustes punkrites ja selle all asuvas talus. Kolm ja pool aastat hoolitses perekond mitme juudi perekonna – kokku 16 inimese – eest ja kaitses neid hävingu eest. Nõukogude ajal pagendati Adolfina ja Juozas Kerpauskas ning nende lapsed Bronė ja Tomas Siberisse. Juozas Kerpauskas 1992. aastal ja Adolfina Kerpauskienė 2009. aastal. pälvis Päästeristi autasud.
Seotud lood
Luuletaja viimane teekond
1944. aastal 7. oktoobril 1841, samal päeval kui Seda lahing, hukkus traagiliselt noor poeet Vytautas Macernis, kes üritas läände põgeneda.
Viimased lahingud Seda lähedal
1944. aastal 7. oktoober Seda lähistel toimus regulaararmee üks viimaseid suuremaid lahinguid Leedu territooriumil, kus Kodukaitsemeeskonna vabatahtlikud asusid võitlusesse Punaarmee vastu, kaitstes Leedu vabadust.
Seda lahing: lugu lennust ja surmast
1944. aastal Seda lähedal peetud lahingutes ei kogetud mitte ainult kangelaslikke hetki, vaid ka paanilise jooksmise episoode, mil sõdurid, nähes eelseisvat lüüasaamisohtu, püüdsid oma elusid päästa.