Seda lahing II II maailmasõda
Seda lahing toimus 7. oktoobril 1944, kui Leedu Kodumaa Julgeoleku Meeskonna (TAR) üksused üritasid peatada läände tungivat Nõukogude Liidu armeed. Neid lahinguid juhtis kolonel H. Maederis, tema adjutant oli kapten Štefanskis ning staabiohvitserid olid leitnandid Kristas, Knoblochas ja Veleris. Sideohvitseriks määrati kapten A. Kuzmickas.
TARi 1. rügementi juhtis major A. Urbonas (tema adjutant oli leitnant Žukauskas) ja 2. rügementi kolonel Mečys Kareiva (pärast tema surma kolonelleitnant M. Naujokas). Pataljone juhtisid kogenud ohvitserid: 1. pataljoni ülem oli kapten Petras Puodžiūnas ja 2. pataljoni ülem oli kapten Pranas Počebutas.
5. oktoobril oli idast kuulda suurtükituld. Vabatahtlikud, kes sel ajal Barstyčiais kaevikke kaevasid, kutsuti kiiresti tagasi. Järgmisel päeval, 6. oktoobril, marssisid kolonel H. Maederi käsul 1. rügemendi mõlemad pataljonid Seda poole ja asusid kaitsepositsioonidele. 2. rügement, mis oli veel formeerimisjärgus, taandus Barstyčiaisse.
1. rügemendi staap rajati tühja postkontori hoonesse. 1. pataljoni ja staabi vahel peeti pidevat sidet välitelefonide abil ning 2. pataljoniga peeti sidet ainult käskjalgade kaudu. Leedu positsioonid valiti ebasoodsas kohas - nende taga voolas Varduva jõgi, mille üle ehitati üksainus sild.
Lahingupäeval, 7. oktoobril, umbes keskpäeval möödusid mitu Saksa tanki, igaühel mitu sõdurit, Leedu positsioonidest läänesuunas. Vabatahtlikud palusid tankide tuge, kuid tankid, olles kogu oma laskemoona välja lasknud, liikusid Darbėnai poole, kus asus nende laskemoona- ja kütuseladu.
1. ja 2. pataljoni igas kompaniis määrati sõdurid, kes pidid ründavaid tanke "Panzerfaustidega" hävitama. Nende positsioonid paigutati vaenlase poolele umbes 200 meetri kaugusele peakaitseliinist. Esimesed Vene T-34 tankid, mis ilmusid keskpäeva paiku, said vastu "Panzerfaustide" ja "Panzershrekide" tule. Tanke saatnud jalavägi hävitati kapten P. Počebuti ja leitnant Bronius Nainyse juhitud raskerelvakompanii miinipildujatega.
Huvitav fakt on see, et leedulastel oli kaks Vene suurtükki, kuid neid ei kasutatud efektiivselt – ühe torusse jäi kinni Saksa mürsk ja pool suurtükki teenindavast meeskonnast põgenes.
Lahingus osales ka hiljem paguluses kuulsaks saanud kirjanik Marius Katiliškis, kelle dramaatiline tunnistus võitlusest on säilinud tänapäevani. Selle lahingu kaudsed tagajärjed viisid ka kuulsa leedu luuletaja Vytautas Mačernise surmani.
Pärast lahingut, 8. oktoobril, anti välja NSV Liidu ülemjuhataja käskkiri nr 193, millega kästi sõduritel, kes olid silma paistnud oluliste Saksa tugipunktide (sealhulgas Seda) vallutamise eest, vallutada. Sel puhul lasti Moskvas kell 22.30 20-kahuriline saluut.
Seda kalmistul on 96 "vabastajate" ühishauda, millest igaühes on 6 surnut, kuigi ajaloolased märgivad, et mitte kõik sinna maetud sõdurid ei langenud Seda lahingus. See lahing oli leedulaste viimane organiseeritud katse Nõukogude okupantidele vastu panna regulaarses lahingus, mille järel mõned ellujäänud sõdurid liitusid partisaniliikumisega.
Rohkem teabeallikaid
Seotud ajajoon
Seotud objektid
Seda lahingus langenute mälestusmärk
Seda lahingus langenute mälestusmärk asub Seda linnas endas, Neitsi Maarja taevaminemise kiriku kõrval. See monument avati 1. augustil 1999. Monumendi autor on skulptor Osvaldas Neniškis. Monument on pühendatud 7. oktoobril 1944 Seda lahingus langenud Kodumaa Kaitsemeeskonna sõdurite mälestusele.
Seda lahing oli relvastatud kokkupõrge Leedu Kodumaa Kaitseväe ja Nõukogude armee üksuste vahel, mis leidis aset 7. oktoobril 1944.
1944. aasta esimesel poolel kaotasid Saksa okupatsioonivõimud Leedus kindral Povilas Plechavičiuse juhitud Kohaliku Üksuse, kuid olukorra halvenedes rindel pidid nad arvestama leedulaste sooviga luua iseseisvad sõjaväeosad võitluseks pealetungiva Nõukogude armee vastu. Juulis liideti kõik Viekšniai kihelkonnas ja Mažeikiai maakonnas tegutsevad Leedu lahinguüksused nn Kodumaa Kaitseüksuseks, mis allus Saksa armeele. Selle ülesanne oli kaitsta rindejoont Seda lähedal, kui NSV Liidu armee liikus edasi Klaipėda suunas.
Sügise lähenedes valmistati Seda ette ringkaitseks: suurem osa Kodumaa Julgeolekujõududest paigutati Sedast itta ja põhja, üks mittetäielik pataljon asus lääneküljel Barstyčiai lähedal.
NSV Liidu armee üksused, mis alustasid Klaipėda operatsiooni, jõudsid Seda piirkonda 1944. aasta oktoobri alguses. 7. oktoobri hommikul ründasid mitukümmend Nõukogude tanki Seda lähenemisi, mida kaitses Kodumaa Kaitsemeeskond, millele järgnes laskurdiviis. Lahingud Seda pärast peeti alles juulis, kui umbes 6000 vabatahtlikku, sealhulgas 112 ohvitseri, kellest 5 olid koloneli auastmes, kogunesid sõjaväeüksusesse nimega Kodumaa Kaitsemeeskond.
Lahingute asukohta pole tähistatud, kuid külastada saab Seda lahingus hukkunutele pühendatud monumenti.
Vytautas Macernise sünnikodu rada
Plungė rajoonis Šarnelė külas, leedu luuletaja Vytautas Mačernise sünnikohas, on rajatud rada luuletaja sünnikohta. Seda 545 m pikkust rada mööda kõndides jõuate luuletaja hauani. Luuletaja suri 7. oktoobril 1944 Seda lahingus, kui teda tabas kogemata suurtükimürsu kildudega pähe. Pärast luuletaja surma viisid sugulased lahkunu tagasi Šarnelėsse, et ta mattaks kodumaale.
V. Mačernise matkarajal jalutades ärge jätke vahele lähedal asuvat Kerpauskase allikat ja infopunkti. See allikas mälestab olulist ajalooperioodi – juudi rahva genotsiidi Teise maailmasõja ajal. Kerpauskase allikas asub tee ääres, mis viib parklast luuletaja hauale. Teise maailmasõja ajal peitis Juozas ja Adolfina Kerpauskase perekond juute maa-alustes punkrites, mis olid paigaldatud allika lähedal asuva väikese künka jalamile ja allpool asuvasse talusse. Kolm ja pool aastat hoolitses perekond mitme juudi perekonna – kokku 16 inimese – eest ja kaitses neid hävingu eest. Nõukogude ajal küüditati Adolfina ja Juozas Kerpauskas ning nende lapsed Bronė ja Tomas Siberisse. Juozas Kerpauskas pälvis 1992. aastal ja Adolfina Kerpauskienė 2009. aastal Päästeristi.
Seotud lood
Luuletaja viimane teekond
7. oktoobril 1944, samal päeval kui Seda lahing, hukkus traagiliselt noor luuletaja Vytautas Mačernis, kes üritas läände põgeneda.
Viimased lahingud Seda lähedal
7. oktoobril 1944 toimus Seda lähedal üks viimaseid regulaararmee suuremaid lahinguid Leedu territooriumil, kus Kodumaa Kaitsemeeskonna vabatahtlikud ühinesid võitlusega Punaarmee vastu, kaitstes Leedu vabadust.
Seda lahing: põgenemise ja surma lugu
1944. aasta lahingutes Seda lähedal ei kogetud mitte ainult kangelaslikke hetki, vaid ka paanikahoogusid, kus sõdurid, nähes ähvardavat lüüasaamist, üritasid oma elu päästa.