Žemaitia partisanide ringkond
III =Rahvuslik partisaniliikumine, IV õukogude okupatsioon

Alsėdžiai piirkonnas asuv monument on pühendatud Žemaitija piirkonna Alka ja Šatrija salkade langenud partisanide austamisele, kes võitlesid sõjajärgsetel aastatel aktiivselt Nõukogude okupatsiooni vastu. Monument mälestab kõiki neid, kes kaitsesid Leedu vabadust ja iseseisvust nendes piirkondades, võideldes palju tugevamate ja paremini relvastatud Nõukogude vägede vastu.

Monument püstitati Alka ja Šatrija diviiside võitlejate mälestuseks, kes maeti selle koha kaevikutesse aastatel 1944–1953.

Monument koosneb tüüpilistest partisanide mälestusmärkidest. Autorid on disainer Romas Navickas ja arhitekt Viktorija Molienė. Monument avati 29. augustil 2004 tänu Žemaitija piirkonna Alka salga endise partisani ja poliitvangi Alfons Norkaus-Žilvičise pingutustele.

Tänapäeval on see monument üks paljudest, mis mälestavad partisanide vastupanu Žemaitias ja kogu Leedus.

1947. aastal paigutati Šatrija üksuse Žarėnai kompanii partisanid Edmundas Rekašius-Lakūnase juhtimisel Troonide Jumala metsa (Telšiai rajoon) tihnikusse. 21. mail 1949 avastati KGB operatsiooni käigus partisanide laager, kus sel ajal viibis 11 partisani.
Tulevahetuses hukkus seitse partisani, sealhulgas Šatrija üksuse ülem Aloyzas Mažutis-Šarūnas. Operatsiooni käigus langes vangi neli partisani, kellest kolm said raskelt haavata. Kompaniiülematel Edmundas Rekašius-Lakūnasel ja Steponas Rekašius-Dariusel õnnestus piiramisrõngast põgeneda. Lahingus langenud partisanide matmispaigad määrasid vennad Alfredas ja Romualdas Jonušas pealtnägijate ütluste ja KGB dokumentide põhjal. Tänapäeval on Troonide Jumala metsa rajatud õpperada, kus saab näha partisanide surmakohta, mälestusristi ja taastatud punkrit, kus elas ja töötas Žemaitija maakonna Šatrija üksuse operatiivjaoskonna ülem Zigmas Tomkus aastatel 1947–1948 ning kus Žemaitija maakonna Šatrija üksuse partisanid peatusid 1949. aasta mais. Rajal jalutades saab näha taastatud Žarėnai kompanii partisanide punkrit, partisani Irena Belazaraitė-Žibuoklė surmakohta, kuhu on paigaldatud kabel, rist langenud partisanide perekonnanimedega, Žemaitija partisanide monument ja muud mälestusesemed.

Krakiai asustusest umbes 1,5 km ida pool, Jonuškise metsas, Kutuvyse jõe paremal kaldal on taastatud endine peidupaik sõjajärgses vabadusvõitluses osalejatele.

3. jaanuaril 1948 hukkusid siin kangelaslikus võitluses MGB agendi poolt reedetuna kaks partisani: 29-aastane "Alka" salga liige, rühmaülem Albertas Švažas-Vanagas ja 25-aastane Pranas Šiuipys.

1999. aastal püstitati sellele kohale väike tammepuust rist ja 2005. aastal Kuršėnai–Mažeikiai maantee lähedal asuvasse metsa Vytise risti kujuline sammas hukkunute mälestuseks. Samal aastal maeti partisanide säilmed ümber Viekšniai kalmistule.

„Kui me tööle hakkasime, oli seal tugevalt võsastunud ala, kus kasvas rohtu ja kaski. Hakkasime aeglaselt kaevama, lootes leida punkri palkide jäänuseid, aga me ei leidnud neid; leidsime vaid roostes granaadi. Kaevasime välja kaks suurt kivi ja siis selgus, et olime õiges kohas – tunnistajate sõnul asus punker nende kivide vahel ja partisanid hüppasid nende vahelt läbi, et sisse pääseda ja kutsumata külalisi eksitada,“ rääkis P. Trakinis punkri paigaldamisest.

Arhiividokumentidest leiti partisanide punkri joonis, mille põhjal rekonstrueeriti praegune punker 2010. aastal. Selle konstruktsioon vastab algsele joonisele, kuid kaasaegsete sõnul oli see "madal", väiksema suurusega ja ehitatud palkidest.

Rietavase kalmistul on mälestusmärk, mis on pühendatud Žemaitija ja Kęstutise maakonna Šatrija, Kardase ja Dariuse meeskondade partisanidele, kes võitlesid ja langesid Rietavase piirkonnas aastatel 1944–1953, ning nende toetajatele.

Rietavase piirkonnas represseeriti nõukogude ajal partisane ja nende toetajaid jõhkralt ning mõned võitlejad arreteeriti, piinati ja lõpuks tapeti. Paljude partisanide, sealhulgas Rietavase piirkonnas võidelnute surnukehad maeti salaja metsadesse või Rietavase mõisa territooriumile. Nõukogude julgeolekustruktuurid peitsid nende surnukehad, et katkestada igasugused sidemed nende võitlusega ja hirmutada elanikkonda. Viie partisani säilmed leiti juhuslikult 23. septembril 2010 Rietavase mõisa territooriumilt Rietavase mõisa restaureerimistööde käigus.

See mälestusmärk, mis koosneb ristist ja hukkunute nimedega monumentidest, sümboliseerib vabaduse nimel toodud ohvreid ning annab võimaluse mälestada neid, kelle ohverdused on ammu unustatud või maha surutud.

Telšiai Vabadusväljakul seisev monument on pühendatud Žemaitija piirkonna partisanidele ja vabadusvõitlustele. Huvitaval kombel on erinevatesse Leedu linnadesse püstitatud muljetavaldavaid monumente, mis mälestavad selles piirkonnas tegutsenud partisanide ringkondade tegevust.

Žemaitija ringkond – 1945. aastal loodud partisanide ringkond, mis ühendas Telšiai, Kretinga, Mažeikiai maakondades ja osaliselt Tauragė maakonnas tegutsevaid Leedu vastupanuliikumise osalejaid. Leedu Vabadusarmee liikmed olid Loode-Leedus alates 1944. aasta keskpaigast väga aktiivsed ning sõjaline traditsioon oli siin väga tugev. Aktiiv- ja organisatsioonilistesse sektoritesse võeti vastu ka võitlejaid, kes ei kuulunud LLA-sse.

Ringkond andis välja ajalehti "Vabaduse Hääl", "Võitlev Leedulane" ja "Palve metsas". Sellel oli kolm salka - Karda, Alka ja Šatrija. Ringkonna staap hävitati 29. augustil 1953. Ringkonna viimane partisan Pranas Končius-Adomas suri 6. juulil 1965.

Monument koosneb postamentil olevast sambast, mille alumises osas on reljeefne ristide kompositsioon ja partisanide mälestuseks pühendatud pealdised. Autor on kuulus skulptor Regimantas Midvikis, kes lõi palju kuulsaid skulptuure erinevates Leedu linnades, sealhulgas kuningas Mindaugase monumendi Vilniuses.

Telšiai rajooni Varniai linna on püstitatud monument ühele partisanide juhile Vladas Montvydas-Žemaitisele.

Monument püstitati Žemaitija piirkonna partisanide ülema Vladas Montvydas-Žemaitise 60. surma-aastapäeva mälestuseks. 24. augustil 2013 püstitati Leedu Vabadusarmee (LLA) ja selle esinaise Irena Montvydaitė-Giedraitienė eestvõttel Žemaitija piirkonna viimase ülema Vladas Montvydas-Žemaitise mälestuseks graniidist monument kirjaga "Anna kodumaale, mida sa pead!".

Vladas Montvydas-Žemaitis kuulus laskurliitu, 1944. aastal asutas ta koos teistega Leedu Vabadusarmee (LLA) Telšiai maakonna kullide rühma, mida ta juhtis, ning rajas ka esimesed 3 partisanide peidupaika. V. Montvydase hoolde anti Žemaitija maakonnas välja ajalehti „Kovojantis lietuvis“, „Malda girije“, „Laisvės balsas“ ning 1952. aastal ilmus luulekogu „Laisvės kovų priedai“.

Vladas Montvydas-Žemaitis oli viimane ja kauaaegseim Žemaitija piirkonna partisanide komandör, kes hukkus 1953. aastal Žemaitija piirkonna staabi punkris toimunud varitsuses pärast umbes 2 tundi kestnud tulevahetust sisearmee sõdurite ja striibidega. Tema surnukeha rüvetati Varniais striibide staabi lähedal ja tema matmispaik on teadmata.

Plungė rajoonis Pamedžių (Montvydinė) metsast võib leida partisanide lahinguid meenutava risti, mis annab tunnistust lahingutest, mis toimusid 10. detsembril 1950. Seejärel langesid kolm Samogitian Regional Mõõgarügemendi Plateliai kompanii vabadusvõitlejat Auklėtinis malevas: Vincas Sabornelė2Platauna-Auzakalauskas (Platauna29Példapasas9). (sünd. 1928), Pranas Sereckis-Ąžuolas (sünd. 1931) ja rühmaülem Ignacas Žabinskis-Auklėtinis (sünd. 1931) said raskelt haavata, võeti elusalt kinni ja lasti 11. oktoobril 1951 Vilniuses maha.

MGB sõdurid piirasid koos Salantai maakaitseväelastega Pamedžiai (Montvidinė) metsas asuva partisanide punkri sisse. Kui partisanid ei alistunud, puhkes punkri lähedal umbes kaks tundi kestnud lahing. Kaheosalisse punkrisse visati mitu käsigranaati ja punkri läbiotsimisel leiti automaatrelvi.

2019. aastal uuris arheoloog dr Gediminas Petrauskas partisanide punkrit. Leiti 159 erinevat leidu (padrunikestad, kuule, käsigranaatide osi, rõivaid ja varustust jne).

Nüüd on punkri asemele jäänud nelinurkne (3x2,6 m suurune), kuni 1 m sügavune kaldus nõlvadega süvend. Väidetavalt kaevasid punkri stribad.

Žemaitias, Plokštinė metsades Plateliai lähedal loodi Leedu Vabadusarmee (LLA) partisanide väljaõppe- ja laskelaager, mida tunti kui "Vanagai" laager. See laager oli LLA struktuuri oluline osa, kus partisanid valmistusid võitluseks Nõukogude okupatsioonivõimude vastu.

Laager loodi 1944. aasta augustis, kui Nõukogude Liit okupeeris Leedu teist korda. "Kullide" rühma liikmed õppisid siin lisaks laskmisele ja sissisõja taktikale ka ellujäämisoskusi looduses. Nad valmistusid pikaajaliseks vastupanuks metsades, et olla võimelised varjatult tegutsema ja võimalikult tõhusalt korraldama rünnakuid Nõukogude struktuuridele. Laagris õpetati lisaks relvastatud vastupanule ka luuret, sidepidamist, kamuflaaži ja muid partisanidele vajalikke oskusi.

Plokštīne metsad valiti välja nende tiheduse ja eraldatuse tõttu – see piirkond võimaldas partisanidel okupantide eest varjuda. Laagri tegevus kattis ümbritsevad metsad lõpuks keerukate partisanide radadega, millest nõukogude võimul oli pikka aega raske aru saada. Siin treenisid igas vanuses mehed ja naised, sealhulgas endised laskurid, sõdurid ja tavalised Leedu elanikud, kes olid valmis võitlema Leedu vabaduse eest.

2019. aastal määrati Plokštinė metsas kindlaks 15.–25. augustil 1944 toimunud „Kullide“ sõjaväeõppuse täpne asukoht, mida kinnitasid paljude esinejate – sõjaväeõppuse laagris osalejate – jutustused ning kogunes uusi, seni tundmatuid andmeid laagri varustuse ja seal teeninud „Kullide“ igapäevaelu kohta. Asukoha uuris Gediminas Petrauskas.

Kuigi laagrit külastades pole spetsiaalseid silte, kajastuvad varasemad ajaloolised sündmused endiselt leitud padrunikestades ja kuulides ning nende jälgedes mändidel.

Mälestusmärk asub Kryžkalnises, oluliste teede ristumiskoha lähedal. Mälestusmärki tähistav suur mõõgakujuline obelisk on Kryžkalnise lähedal mööda Klaipėda-Vilniuse maanteed sõites selgelt nähtav.

Partisanide mälestusmärk on pühendatud Leedu partisanide austamisele, kes võitlesid sõjajärgsel perioodil Nõukogude okupatsiooni vastu iseseisva Leedu eest. See on üks suurimaid kohti Leedus, mis mälestab partisanide ohvrimeelsust ja mälestust.

Skulptor Tadas Gutauskase ja arhitekt Saulius Pamerneckise loodud memoriaal avati 20. septembril 2020. See mitte ainult ei mälesta mineviku ohvreid, vaid kutsub külastajaid ka meenutama vabaduse hinda ja olema uhke oma riigi ajaloo üle.

Mälestusmärk koosneb kolmest osast: 25 meetri kõrgusest mõõgakujulisest obeliskist, mis sümboliseerib partisanide jõudu ja võitlusvaimu, samuti mälestusmüürist, millele on raiutud umbes 20 000 langenud partisani nimed, mis on paigutatud Vytise risti kujulistesse steelidele, ning Auväljakust koos Tundmatu Partisani hauaga, mis sümboliseerib kõiki neid, kes on tundmatud ja jäädvustamata, kuid kes ohverdasid oma elu Leedu eest.