Miks Lätis olümpiamänge ei toimunud .... või allveelaevade remonti Daugavgrivas, Balti mereväe remonditehases

Kui Moskva 1980. aasta suveolümpiaks valmistus, tekkis küsimus: kus purjetamisvõistlusi korraldada? Selgub, et valik langes esialgu Riiale, sest Liivi lahel on ideaalsed tingimused purjetamiseks ja linn on ka vana ja ilus, ei häbene. Mõni riialane siiski mäletab või on noorem põlvkond Internetist lugenud, et Riia justkui .. on sellest kõrgest auastmest loobunud ja seetõttu on võistluse korraldamine kolitud Tallinna äärelinna Piritale. Eestlased said tohutu rahastuse ning ehitasid purjetamiseks ja puhkamiseks uue ja kaasaegse kompleksi, mida pärast olümpia lõppu keegi imetlema ei sõitnud .... Nüüd aga on selgunud üks huvitav nüanss - on saanud teada, miks Riia on andnud seda au ...

Isegi nõukogude ajal töötas bürokraatia ilmselt üsna aeglaselt, sest aparaat oli üsna tohutu ja tülikas. Kuigi see teema on ühtlustatud, on keegi juba aru saanud, et olümpia tõttu tuleks ehitada uus ja kaasaegne maantee, mis ühendaks Pārdaugava Bolderāja ja Daugavgrīvaga ... Plaaniti uut neljarealist maanteed ja selle ehitamine oli ühtlane algas. Kui nüüd sõidame Pārdaugavalt Daugavgrīva suunas, siis sealt, kus praeguse tee vasakul pool on veel näha endise Spilve lennujaama stardirada, vasakul pool teed on nüüd umbes ühekilomeetrine tasandatud kõnnitee.kuul oleks topelt lai. Ilmselt on see tasane, nüüd asfalteeritud rohu ja põõsastega, vahel ka väikeste puudega maantee olnud alustatud ja hoonestamata maantee ... Nüüd on selle jäänuseid näha peaaegu kuni Kremeri pööreni. Aga miks siis kõik seisma jäi ja purjetamine koliti Eestisse?

Projekti ja ideed pidurdasid ja sõjavägi peatas. Balti mereväe remonditehas asus Bolderāja linnas, kus, nagu kaheksakümnendate lõpus selgus, ei remonditud mitte ainult NSVL, vaid ka Iraagi allveelaevu, sest Saddam Hussein oli sel ajal veel NSV Liidu sõber. Bolderāja väljaõppebaasis koolitati ka Liibüa sõjapurjetajaid. Lähedal oli ka Mangaļsala, kus olid spetsiaalsed antenniseadmed, mille abil kuulati pealt NATO lennukite vestlusi Läänemere kohal. Läheduses võis olla veel midagi, mida Vene sõjavägi ei soovinud postitada. Meenutagem, et tol ajal ei saanud välisjahid neid lihtsalt üldse Lätti ajada, sest nad ei läbiks Irbe väina. Ilmselt ei soovinud Vene sõjavägi avaldada oma saladusi, mis on varjatud Bolderāja ja Daugava suudmealal. Huvitav fakt on ka see, et enne sõda asub Bolderāja laevatehas a / s Vairogs Talvesadamas, samas kohas, kus 1980. aastatel remonditakse välisriikide - NSV Liidu sõbralike režiimide allveelaevu. Otsusele tagastada see NSV Liidu mereväe rahvakomissariaadile kirjutas septembris 1940 alla keegi muu kui Läti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees Vilis Lācis. Seda muidugi mitte omal algatusel, vaid NSVL vastavate pädevate ametivõimude tolleaegse otsuse alusel.

Loo ülestähendaja: Normunds Smaļinskis
Kasutatud allikad ja viited:

Nikolai Vladimirov, Spilve lennujaama direktor; A.Pope, Riia peamine eeslinn, Riia, Zelta grauds, 2005.

Seotud objektid

Daugavgrīva kindlus

Daugavgrīva kindlus asub Daugavgrīva saarel Buļļupe jõe suubumiskohas Daugavasse, sinna pääseb Birzese tänavalt. Kindlus ehitati 17. sajandil kaitsmaks vaenlaste eest Riiat, olulist haldus-, kaubandus- ja tootmiskeskust. Hiljem sai sellest Läti sõjaväe rannikukaitse peamine kindlustus koos mitme tugipunktiga. Selline kaitserajatiste süsteem on Läti sõjaajaloo pärandi üks väärtuslikumaid objekte. Kindlus on Läti sõjaajaloo tunnistajaks. Näiteks Krimmi sõja ajal (1853–1856) õpetati siin välja läti ja eesti kahurilaevade meeskondi. Nende üksuste peamine eesmärk oli kaitsta kohalikke sadamaid ja rannikut Briti mereväe rünnakute eest. Esimese maailmasõja ajal moodustati siin Daugavgrīva maakaitse roodud. Need olid esimesed läti lahinguüksused, mis tegutsesid veel enne Läti kütipolke. Tänapäeval on võimalik külastada kindluse territooriumi. Lähedal asuvad Komeetfordi kindlustused ja mereäärne looduspark. Teisel pool Daugavat asuvad aga Mangaļsala kaitserajatised.