Aizvīki Kurzeme katlas
Aivvikai pargis on siiani hästi näha II maailmasõja aegsed punkrid, kaevikud ja kaponiirivallid, kus hoiti relvi. Üks relvaliikidest oli Katyusha raketiheitesüsteem.
Aizvikai ümbruses oli Kurzeme katla ajal 8. oktoobrist 1944 kuni 8. maini 1945 Nõukogude armee rinde 2. liin ehk varustusliin, kuid parki loodi kaevikud ja punkrid ning seal oli ka panipaik erinevatele relvadele. Üks neist relvadest oli ameeriklaste Studebeker US-6 veoautol põhinev Katyusha raketiheitesüsteem. Lühidalt selle lahingumasina ajaloost -
17. juunil 1941 toimus Moskva sõjaväepolügoonil Punaarmee uue sõjatehnika esitlus, kuna viimane demonstreeris uusimat raketiheitesüsteemi. Meeleavaldus jättis juhtkonna esindajatele väga hea mulje. Nende lahingumasinate masstootmise alustamise korraldus allkirjastati juba 3 päeva pärast, mil sõja alguseni oli jäänud vaid paar tundi. 26. juunil valmivad Voroneži tehases kaks esimest seeriaautot, tähisega BM-13. Need olid mõeldud 132 mm kaliibriga mürskude väljalaskmiseks. See käivitussüsteem paigaldati veoauto ZIS-6 alusel. Pärast salve tulistamist muutis raketisüsteem osavalt asukohta, et mitte sattuda vasturünnaku alla. Komandörid pidid iga masina kadumise eest rangelt aru andma.
1943. aasta aprillis pandi tootmisse ühtne raketiheitesüsteem Bm-13N, mille eesmärk oli parandada masina tehnilisust ja muuta tootmine odavamaks. Enamasti ehitati BM-13 N Ameerika veoauto Studebeker US-6 baasil, mis imporditi NSV Liitu lend-liz tingimustel. BM-13N suutis mürsu välja lasta kuni 8,5 km kaugusel ja kandis 16 laengut koos hooldusega 5-7 inimesega.
Mitmed sellised raketiheitmissüsteemid asusid Aizvīkiu pargis ka pärast II maailmasõja lõppu ja need kohad on looduses selgelt nähtavad.
Seotud ajajoon
Seotud objektid
Tõendid 2. maailmasõjast Aizvikai pargis
Aizvīkai mõisapark asub Gramzda vallas Aizvīkis, vaid mõne kilomeetri kaugusel Leedu piirist.
Aivvikai pargis on siiani hästi näha II maailmasõja aegsete punkrite ja kaevikute kohad. Üks relvaliikidest oli Katyusha raketiheitesüsteem. Mitmed sellised raketiheitmissüsteemid asusid Aizvīki pargis ka pärast II maailmasõja lõppu ja need kohad (caponieri) on looduses selgelt nähtavad.
See ainulaadne, saladuste ja legendidega kaetud metsapark tekkis 19. sajandi lõpus Aizvīkai mõisapargina, kui mõisaparun von Korff kattis lähedal asuva künkliku maa männi- ja kuusemetsaga. Hiljem rajati 40 ha suurusele alale jalutusrajad, istutati ka teisi puuliike ja rajati faasaniaed.
Lisaks maalilistele metsamaastikele on siin ka puidust muinasjutulised ja muinasjutulised kujundid ning kiviskulptuurid, mis jutustavad reisijatele Aizvīki ajaloo sündmustest ning tähistavad pargis olevaid kultuuri- ja ajaloolisi paiku. Parki on loodud ka Roheline klass.
Aizvīkai mõisapargi kultuuri- ja ajaloopärandi põhjalikumaks tundmaõppimiseks soovitame kasutada giidi teenuseid.
Punaarmee ja kaponeeride punker Aizvīkai pargis
Aizvīkai mõisapark asub Gramzda vallas Aizvīkis, vaid mõne kilomeetri kaugusel Leedu piirist.
Aivvikai pargis on siiani hästi näha II maailmasõja aegsete punkrite ja kaevikute kohad. Pargis on taastatud Punaarmee punker.
Üks relvatüüpe Teise maailmasõja ajal oli "Katyusha" raketiheitesüsteem. Aizvīki pargis asus mitu sellist raketiheitmissüsteemi, isegi praegu on need kohad (caponieri) looduses selgelt nähtavad.
Aizvīkai mõisapargi kultuuri- ja ajaloopärandi põhjalikumaks tundmaõppimiseks soovitame kasutada giidi teenuseid.
