Nõukogude armee realiseerimata plaanid Kuramaa rannikul Melnsil ja Gipkas

Sarkanās armijas 109. un 131. strēlnieku divīziju jūras desanta sektori, 1945. gada aprīlis.

Teise maailmasõja lõpus asus Melnsil Saksa mereväe 532. suurtükiväediviisi 6. patarei, kuid Punaarmeel olid selle piirkonna suhtes omad plaanid, mis ei realiseerunud enne Saksa armee kapituleerumist 1945. aasta mais.

Teise maailmasõja lõpus oli Mustas Sillis paigutatud Saksa mereväe 532. suurtükidiviisi 6. patarei, mis oli relvastatud nelja 105 mm suurtükiga, kolme 37 mm suurtükiga, ühe neljarelvalise 20 mm suurtükiga, ühe 75 mm tankitõrjekahuriga ja ühe 81 mm mürsu valgustamiseks. Melnsili ja Gipka vahelisel Kurzeme rannikul võis olla üks kahest Punaarmee merelaskekohast. Teine pidi olema Mazirbe ja Pitragsi vahel. Punaarmee Leningradi rinde 8. armee kavatses vahetult enne sõjategevuse lõppu kasutada Balti laevastiku laevu ja maabuda kolme püssidiviisi mitmel korral. Operatsiooni ettevalmistav etapp toimus 1945. aasta aprilli lõpus, kuid operatsiooni algus oli ajastatud nii, et see langeks kokku maapealse pealetungiga, mis oli algselt kavandatud mai alguseks, kuid lükati edasi. Ulatuslikud plaanid ei realiseerunud enne Armeegrupp Kurzeme kapituleerumist.

Loo jutustaja: Valdis Kuzmins; Loo ülestähendaja: Valdis Kuzmins, Jana Kalve
65_Baltijas_flotes_shēma.png
65_Melnsils-Ģipka.png
65_Sarkanās_armijas_plāns.png

Seotud objektid

Ümberehitatud Saksa armee kaevikud Melnsilsi laagriplatsil

Melnsilsi kämping asub mere ääres 10 km kaugusel Kolkast. Seal on võimalik ööbida taasrajatud Saksa armee tüüpi muldonnides ,kuna Teise maailmasõja ajal asusid siin Saksa sõjaväe piirivalvekordon ja laagriplats ning sõdurid ehitasid endale ümbruskonnast leitud materjalidest liivaluidetesse onnid. Rannikuluidetest võib endiselt leida kaevikuid.

Kämpingus on kaks muldonni: Punker 13 on suurem ja selles on kolm narivoodit; väikeses onnis on kaks narivoodit. Melnsilsi kämping sobib kuni 300 inimesele aktiivse puhkuse ja spordiürituste korraldamiseks. Selle lähedal asuvad Slītere looduskaitseala, järsk mererannik ja metsarajad. Ümbritsevasse loodusesse on maha märgitud jalgrattarajad. Mere ääres asuvad telkimis- ja lõkkekohad, rannas võib ööbida kahe- ja neljakohalistes tünnimajades. Rannas on ka saun, kus võib vihelda erinevate vihtadega.