21.07.1941 – nõukogude allveelaeva M-94 viimane lahinguretk

Allveelaev oli teel Saaremaalt Triigi sadamast patrullima  Utö saare piirkonda. Kella 8 paiku hommikul  torpedeeris saksa allveelaev U-140 Kõpu majaka piirkonnas  punalaevastiku allveelaeva , tabades ahtri piirkonda. Vigastatud laev vajus merre umbes 60-kraadise kaldega ahtri suunas, toetudes põhjale. Allveelaeva vöör ja ruhv ulatusid veepinnale. Plahvatuse hetkel sillal olnud allveelaeva komandör ja kolm meremeest uhuti merre, üks neist uppus, teised suutsid ronida veest upituvale ninaosale. Ellujäänud päästeti läheduses olnud teise nõukogude allveelaeva poolt.

Siiski olid laeva kolmes esimeses sektsioonis plahvatuse üle elanud kaheksa meeskonnaliiget, nende seas ka kaptenleitnant Šiljajev. Laevast oli võimalik lahkuda läbi lahinguruhvis oleva luugi, kasutadeks selleks spetsiaalseid päästeaparaate. Paraku selgus, et mõned M-94 meeskonna liikmed ei oska neid kasutada. Šiljajevil tuli teha lühiinstruktaaž ning tutvustada aparaadi toimimist. Ellujäänud meeskonnaliikmed pugesid lahinguruhvi ning sulgesid endi järel juhtimissektsiooni viiva luugi. Nüüd oli ülemise luugi avamiseks vaja esmalt avada jalge all olev uputusklapp et ühtlustada rõhud ümbritseva mereveega , kuid ruhvis valitseva kitsikuse tõttu ei saanud keegi selleni kummarduda. Lisaks oli uputusventiil pikaaegsest mittekasutamisest „kinni kleepunud”. Ei õnnestunud ka ruumi tegemiseks kedagi keskposti tagasi saata. Õnneks oli hättasattunute hulgas erakordselt tugev madrus Ljubimov, kes suutis jalgadega avada ventiili ning ruhv hakkas täituma mereveega. Rõhkude võrdsustumisel suudeti  avada ülemine luuk ja väljuda allveelaevast.

Ristna neemelt saabunud abilaev  korjas veepinnale tõusnud meremehed pardale. Kella 10 paiku uppus M-94 lõplikult. Koos allveelaevaga sai hukka 8 meremeest. Vrakk on tänaseni merepõhjas 13,4 meetri sügavuses.