Jelgava Riikliku Õpetajate Instituudi hoones Svētes 18, kus 1940.-1941. aastal tegutsesid noorte vastupanuliikumise liikmed
Infrastruktuuri objekt
47
Mõni päev pärast Läti okupeerimist NSV Liidu poolt 20. juunil 1940 moodustati Jelgava Riiklikus Õpetajate Instituudis umbes 20-liikmeline noorte vastupanuorganisatsioon, kuhu kuulusid endised Cēsi Õpetajate Instituudi õpilased Viktors Daniels, Arturs. Tegutsesid Neparts, Vilhelms Pētersons, Fricis Sīpols jt. Selle liikmed kogunesid salakoosolekutele ja levitasid nõukogudevastaseid loosungeid loosungiga "Kommunism peab surema, et Läti saaks elada". Jelgava Õpetajate Instituudi lõpetanud, Riia 8. algkooli õpetaja Arnold Saulīte kaudu õnnestus hankida välisraadiouudistest saadud infot, mis viitas Saksa-NSVL sõja peatsele algusele. Organisatsiooni liikme Olga Rubula korteris trükiti 4000 eksemplari nõukogudevastast loosungit, mida 13. mail 1941 levitati üheaegselt Jelgavas, Cēsises, Valmieras, Rēzeknes, Bauskas ja Tukumis.
Pärast sakslaste rünnakut NSV Liidule 22. juunil 1941 võtsid Jelgava Õpetajate Instituudi üliõpilased kontakti Läti armee ülemleitnandi Roberta Reķeliga ning osalesid aktiivselt Jelgavas sõjalises vaatluses ja sidepidamises. Mõni päev hiljem, kui algas Nõukogude okupatsioonirežiimi kokkuvarisemine, võtsid Jelgava noored Õpetajate Instituudis korravalvamise üle. Täiendavaid relvi ja laskemoona hankides ning Nõukogude julgeolekuorganite segadust ära kasutades õnnestus Fritz Balodi juhitud relvarühmitusel Jelgava vanglast vabastada umbes 100 kinnipeetavat, kes olid veel NSV Liitu evakueerimata.
Kasutatud allikad ja viited:
T. Vilcins. Koolinoored rahvusvõitluses (1940-1941). Riia: Läti Riigiarhiiv, 1997, 65-73. lk.
A. Neparts. Rahvuslik vastupanu bolševike okupatsiooni aastal (1940-1941) Jelgava Riiklikus Õpetajate Instituudis // Läti Ajaloo Instituudi ajakiri, 1996, nr. 1, 132-151. lk.
