Jelgava kaitsjatele Nõukogude okupatsiooni vastu 1944. aastal Gröbneri pargis
Mälestusmärk

1944. aasta juuli-augusti Jelgava teise Nõukogude okupatsiooni vastaste kaitselahingutes osalejate mälestuspaik avati 8. mail 1995 Rūpniečiase ja Tērvetese tänavate ristmikul. Selle sündmuse auks peeti jumalateenistus Jelgava St. Anna evangeelse luterliku kiriku ja lipumarss läbi Jelgava. Mälestuspaigal seisab ebakorrapärase kujuga graniidist stele, mille rist tõuseb mõõgatera sisse. Selle kõrval vasakul on kärbitud rööptahuka kujuline graniitplokk tekstiga "Jelgava kaitsjad 1944.28.VII-8.VIII".

Sõjategevus Jelgavas algas pärast seda, kui NSVL väed okupeerisid Šauliase Leedus 27. juulil 1944 ja jätkasid rünnakut põhja poole. Püüdes Punaarmeed tõrjuda, kuulutas äsja ametisse nimetatud Jelgava sõja komandör kindralleitnant Johan Flugbeils selle "linnakindluseks", kuna kaitseks tuli kasutada kõiki olemasolevaid jõude. Algselt moodustasid Jelgava kaitsjate tuumiku 15. Läti relvade SS-diviisi väljaõppe- ja reservbrigaadi sõdurid kolonelleitnant Hermani Jurko juhtimisel ja mõned Saksa väikeüksused. 27. juuli pärastlõunal alustas Nõukogude 3. õhuarmee Jelgava pommitamist, rünnates mitte ainult linnas ja selle äärealadel asuvaid sõjalisi strateegilisi objekte - raudteejaama ja teid, vaid süüdates ka osa elumaju. Linna hooned ja tsiviilisikud said kannatada mõlema sõdiva poole vastastikku tulistatud Katjuša raketisüsteemide, suurtükkide ja miinipildujate tules.

28. juulil alustasid Nõukogude 3. kaardiväe mehhaniseeritud korpuse üksused rünnakut linna lõunaservale, kuid see ei õnnestunud. 30. juuli hommikul tugevdasid rünnakut 51. armee 279. ja 347. laskurdiviisid. Kuigi järgmisel päeval teatas Moskva raadio juba linna vallutamisest, olid NSV Liidu väed koos abivägedega suutnud kesklinna tungida, kuid mitte seda täielikult vallutada. Lielupe parem kallas ja kindlustatud sillapea Driksa silla juures jäid Punaarmee poolt okupeerimata. Ägedad lahingud käisid ka augusti alguses Nõukogude vägede kontrolli alla sattunud Jelgava lossis. Punaarmee tõi lossi kahureid ja tulistas selle akende kaudu Saksa ja Läti sõdurite positsioone Kalnciemsi teel. Järgnes Saksa raskekahurväe vastutuli, mis kahjustas lossi põhjalikult. 4. augustil õnnestus Jelgava kaitsjatel pärast abivägede saamist linn ajutiselt enda kontrolli alla võtta. Nõukogude vägede massiline löök sundis aga Saksa ja Läti sõdurid pärast kolme päeva möödumist Jelgavast lahkuma.