J. Indānsi, J. Grāvelsonsi ja M. Pokļevinski rahvuspartisanide rühmituste liikmete mälestuspaik
Mälestusmärk
Jēkabpilsi piirkonna Kalna vallas, Sūpes purva lähedal avati Lāčplēsise päeval - 11. novembril 2019. Selle avamisel osalesid Jēkabpilsi piirkonna ja Viesīte piirkonna esindajad, endine rahvuspartisan H. Miezīte, ajaloolane H. Bruņinieks, samuti külalised Leedust ja teised huvilised. Mälestuspaik ja stend asuvad Sūpes purva lähedal, mis on seotud rahvuspartisanide asulate ja lahingute paikadega. Sügavamal metsas asus ka Indāns-Grāvelsoni rühma punker.
Pärast Läti elanikkonna küüditamist 25. märtsil 1949 hävitati rahvuspartisanide varustussüsteem. 1949. aasta suvest kuni 1952. aasta keskpaigani koges Aknīste, Sauka, Elkšņi, Birži ja Viesīte piirkonnas rahvuspartisaniliikumine langust, kuna see kannatas etnilise puhastuse ja Nõukogude armee ning julgeolekuasutuste regulaarsete vasturünnakute all. Jānis Indānsi ja Jānis Grāvelsonsi rahvuspartisanide rühmituse asumine Elkšņi metsas 1949.–1950. aasta talvel oli väga tõsise ja tolle aja kohta ebatüüpilise kaitsesüsteemiga, mida 1950. aastatel ei eksisteerinud kusagil mujal Lätis ega ka naaberriigis Leedus. Indānsi-Grāvelsonsi rühmituse punkrisse olid spetsiaalselt loodud perimeetri kaitsekaevikud ja suurtükipesad. Kõrvuti partisanide sõjalise valmisolekuga ohverdada oma elu võitluses vaenlase vastu on võimalik rääkida ka nende erilisest identiteedist, mis avaldus ka teiste pereliikmete kaasatuses rahvuspartisanide ridadesse.
Indāns-Grāvelsoni ühispartisanide rühma kuulus 12 inimest, sealhulgas viis naist ja üks Leedu partisan: Jānis Indāns, Jānis Edvards Grāvelsons, Alma Grāvelsone, Pēteris Indāns, Kristīne Indāne, Milda Ārija Vietāne, Vasilijs Sokolovs, Voldemārs Otto Sātnieks, Jonda Ķepiņš, Hitnieksl Sātniekss, Jānis Ķepiņš. Žukauskis. Nende viimane lahing toimus 25. veebruaril 1950 Elkšņu metsas, kui lahingus ebaproportsionaalselt tugevate jõudude vastu langes 11 partisani. Ellu jäi vaid Hilda Vietniece (Miezīte), kes tabati ja viibis hiljem kuus aastat Gulagi laagrites vangis.
Kasutatud allikad ja viited:
H. Bruņinieks. Surma petmine. Riia: Läti meedia, 2022, lk 232-236.
https://www.youtube.com/watch?v=TgP9yTWbD5g
https://latvijaspieminekli.lv/pieminas-vieta-indana-gravelsona-apvienotajai-nacionalo-partisanu-grupai/
https://www.jekabpilslaiks.lv/lv/zinas/jekabpils-novada-atklas-nacionalajiem-partizaniem-veltitu-pieminas-vietu/
Seotud ajajoon
Seotud lood
Selija metsavendade asula Sūpe soos
Sūpese sood seostatakse rahvuslike partisanide asulate ja lahingute paikadega, mis tekkisid inimeste ja paikade koosmõjul. Seda kirjeldab paguluses elanud läti kirjaniku Alberta Eglītise ballaad „Samblas ja mudas“ sündmustest tema sünnimaal Sūpese soos – austusavaldus Sūpese soo partisanidele:
... „1945. aastal, kui sügis soos helendas –
Pokļevinskise sünnipäeval jagab Lieljānis õhtusöögil järgmist:
Pajudes kääritatud õlu,
Romulanlased kummardavad võid,
Kuivatan ema köömneleiba,
Kuivatatud sink märtsikuu lõigetena,
Ja Stuchka sibulad,
Ildzeniece juust.
Vaiguste seintega toad
Ja välk lõi südameid,
Ja üheteistkümnes hinges virelevad-
"Maas mädanenud juured..."
See mineviku tõlgendus koos Teise maailmasõja järgsete sündmustega hõlmas inimlikke tunnistusi, vaimuväljendusi ja väärtussüsteeme. See meenutab rahva toetust rahvuspartisanidele, keda okupatsioonivõim nii kergelt võita ei suutnud.



