J. Indani - J. Gravelsoni ja M. Poklevinska rahvuspartisanide rühma liikmete mälestuspaik
Mälestusmärk
Indān - Gravelsoni rahvuspartisanide rühma informatiivne stend ja mälestuspaik Jēkabpilsi maakonna Kalna vallas Sūpes purva läheduses, avatud Lāčpleši päeval - 11. novembril 2019. Selle avamisel osalesid Jēkabpilsi ja Viesītes maakondade esindajad, endine rahvuspartisan H. Miezīte, ajaloolane H. Bruņinieks, aga ka külalised Leedust ja teised huvilised. Mälestuspaik ja stend asuvad Sūpe soo ääres, mis on ühendatud rahvuspartisanide asumis- ja lahingupaikadega. Sügavamal metsas oli ka Indan-Gravelsoni rühma punker.
Pärast Läti elanike küüditamisi 25. märtsil 1949 hävitati rahvuspartisanide varustussüsteem. 1949. aasta suvest kuni 1952. aasta keskpaigani koges rahvuspartisaniliikumine Aknīste, Sauka, Elkšť, Birži ja Viesīte ümbruses allakäiku, kuna kannatas etnilise puhastuse ning Nõukogude armee ja julgeolekuorganite regulaarsete vastumeetmete all. Jānis Indānsi ja Jānis Gravelsonsi rahvuspartisanide rühma asustamine Elkšņu metsas, 1949-1950. 2010. aasta talveperioodil oli väga tõsine, tollele ajale mitteomane kaitsesüsteem, mida 1950. aastatel ei eksisteerinud kusagil mujal Lätis ega selle naaberriigis Leedus. Indan-Gravelsoni rühma punkris olid spetsiaalselt projekteeritud ringkaitsekraavid ja kahuripaigad. Kõrvuti partisanide sõjalise valmisolekuga ohverdada oma elu võitluses vaenlase vastu, saab rääkida ka nende erilisest identiteedist, mis väljendus ka teiste pereliikmete kaasamises rahvuspartisanide ridadesse.
Indāns-Grāvelsons ühendrühmas töötas 12 inimest, sealhulgas viis naist ja üks Leedu partisan: Jānis Indāns, Jānis Edvards Grāvelsons, Alma Gravelsone, Pēteris Indāns, Kristīne Indāne, Milda Ārija Indāne, Vasilijs Sokolovs, Voldemārs Otto Sātiņš, Jānis Ķepiņš Hilda asetäitja, Artūrs Snikus, Jons Žukauskis. Nende viimane lahing toimus 25. veebruaril 1950 Elkšņu metsas, kui võitluses ebaproportsionaalse ülekaaluga langes 11 partisani. Ellu jäi vaid Hilda Vietniece (Miezite), kes tabati ja veetis hiljem kuus aastat Gulagi laagrites vangis.
Kasutatud allikad ja viited:
https://www.jekabpilslaiks.lv/lv/zinas/jekabpils-novada-atklas-nacionalajiem-partizaniem-veltitu-pieminas-vietu/
https://latvijaspieminekli.lv/pieminas-vieta-indana-gravelsona-apvienotajai-nacionalo-partizanu-grupai/
Seotud ajajoon
Seotud lood
Sēlija metsavendade asundus Sūpe rabasse
Sūpe soo on seotud inimeste ja paikade koosmõjus välja kujunenud sissiasustus- ja võitluskohtadega. Seda kirjeldab lätlasest pagulase Albert Eglīse ballaad sündmustest tema kodumaal Sūpe rabas "Sammal ja muda" – austusavaldus Sūpe soo partisanidele: