Kunar Gullkrona Sõjatehnika
Neljamastiline kahvelkuunar Gullkrona ehitati Soomes Dragsfjärdi vallas 1921. aastal. Laeva kogupikkus oli 54, 88 ja perpendikulaaride vaheline pikkus 50,51 meetrit, laius 10,3 meetrit ja süvis 3,43 meetrit. Hukkumise ajal oli kodusadamaks Mariehamn ja omanik Suomi Shipping Ab. Oma mõõtmete poolest oli Gullkrona üks suuremaid puidust aluseid, mis sel ajal Soomes ehitati. Näiteks 1940. aastal Soome kaubalaevade registris oli registreeritud puidust kerega mootorpurjekate keskmiseks pikkuseks 20 – 30 meetrit.
Jaanuari alguses 1941 asus Gullkrona Rostocki sadamast kivisöelaadungiga Soome poole teele pardal 12 meeskonna liiget. Gotlandi alla jõudes puhkes torm ja laev sai leki. Lisaks põrkas Gullkrona riivamisi kokku Rootsi reisiaurikuga Fårösund, mille tagajärjel purunes üks kahest päästepaadist. Kokkupõrke tagajärjed tundusid tühised ja teekonda otsustati jätkata marsruudil läbi Eesti rannavete Soome. Ent Hiiumaa all tõusis tormituul uuesti, misjärel otsustati Hiiumaa ranniku alla tormivarju minna. 10. jaanuari õhtul heideti ankrusse 6 meremiili kaugusele Sõru rannikust Hiiumaal ligi 17 meetri sügavusele vette triivjää piirile. Üsna pea täitus laevakere poolenisti veega ja osa meeskonnast võttis ette teekonna randa abi järele. Tänu hiidlaste asjatundlikule tegutsemisele toodi uppuva laeva pealt ära ka ülejäänud meeskonna liikmed vaatamata sellele, et merehädalistele appi minemiseks tuli oodata mitu tundi piirivalve luba. 1941. aastal oli Hiiumaa Nõukogude Venemaa okupatsioonivägede kontrolli all ja kõik päästetud soomlased arreteeriti kui potentsiaalsed spioonid. Ligi kolm nädalat ja arvukaid ülekuulamisi hiljem toimus vangide üleandmine Soome piiril. 1975. aastal otsis Soome Vetelpääste Selts Eestist üles Gullkrona meeskonna elupäästjad ja autasusatsid neid kuldse vetepäästemedaliga. Päästetööde osalenud neljast Hiiumaa mehest oli selleks ajaks elus ainult üks.
