Miinitraaler HMS Gentian Sõjatehnika
Flower-klassi miinitraalerid oli heade meresõiduomadustega, mille kerge juhitavus võimaldas isegi tormisel merel alust kergesti stabiliseerida. Kuna miinitraalereid kavatseti kasutada erinevateks transportvedudeks, konstrueeriti nad avara teki ja kinnise reelinguga. See välistas tormise ilmaga vee kogunemise laevatekile. Lihtsa disaini tõttu jõudsid tehased Flower-klassi aluseid valmistada kiirelt, tavaliselt saadi laev valmis kõigest 19-21 nädalaga. Flower-klassi alamklassi Arabis kuulunud miinitraaler Gentian lasti vette 23. detsembril 1915.
Eesti Vabadussõja ajal (1918-1920) tegutses Suurbritannia kergeristlejate eskaader aktiivselt Läänemerel. Peamiselt abistati Eesti Vabariiki võitluses Nõukogude Venemaa vastu ning samuti kontrolliti Baltikumis tegutsenud Saksa väeosade tegevust. Briti eskaadri peajõud paiknesid 1919 valdavalt Björkos, kust takistati Nõukogude Vene Balti laevastikku Soome lahele tungimast. Väiksem osa eskaadrist oli alaliselt Läti sadamates. Vaatamata aktiivsele laevaliiklusele oli Läänemere näol tegemist kõige tihedamalt mineeritud merealaga maailmas. Ainuüksi Eesti vetesse veeskasid Vene ja Saksa laevastikud I maailmasõjas kokku u 34 000 meremiini. Vabadussõja ajal olid tihedatest miiniväljadest läbi traalitud vaid kitsad faarvaatrid, mistõttu laevasõit Eesti vetes toimus ainult kogenud miinilootside juhtimisel. Suurbritannia laevastik soovis kaubalaevaliikluse edendamiseks ja enda operatiivtegevuse laiendamiseks faarvaatrid miinidest puhastada. Kontradmiral Walter Cowan nõudis aktiivselt miinitraalerite saatmist Baltikumi.
Admiraliteet nõustuski ning 10. juunil 1919 saadeti Läänemerele Suurbritannia 1. miinitraalerite flotillist Daphne, Gentian, Godetia, Lilac, Lupin ja Myrtle. 1919. aasta juulis määrati flotilli baseerumiskohaks Tallinn. Järgmisena tehti miinitraaleritele ülesandeks puhastada Saare- ja Hiiumaast läänepoolsed faarvaatrid. Laevastik suundus Tallinnast miinitraalimisoperatsioonile 14. juulil 1919.
Miinitraaler Gentian hukkus Saksa miiniväljal Harilaiu lähedal 17. juulil 1919 miinitraalimisoperatsiooni käigus.
