Liepaja linnus Kesklinnus ja Punaarmee sõdurite mälestusmärk
Kindlusrajatis

IMG 20211229 140202
IMG_20211229_135429.jpg
IMG_20211229_135504.jpg
IMG_20211229_135557.jpg
IMG_20211229_140202.jpg
IMG_20211229_140308.jpg
IMG_20211229_140340.jpg
Vidus_forts.jpg
 14.novembra bulvāris, Liepāja, Läti
 +37126369470
 Karostas cietums
121

Keiser Aleksander III sadamale kõige ohtlikum rünnakusuund oli ida poolt Tosmare ja Liepāja järvede vahel, kus oli 2,5 km laiune väin. Selle maariba kaitseks ehitati kolm kindlustust. Tosmare järve lõunakaldal asus vasakpoolne redukt, Liepāja järve põhjakaldal parempoolne redukt ja reduktide vahel asus Keskkindlus. Keskkindlus oli Liepaja kindluse kõige tõsisem kindlustus, kuid see ei olnud täielikult valmis ja suurtükivägi võeti kasutusele alles 1908. aastal.

Just Keskkindluses toimusid kõige tõsisemad lahingud 1915. aasta aprillis, kui Saksa väed ründasid, 1919. aasta novembris Läti armee lahingute ajal Lääne-Vene Vabastusarmee vastu ja 1941. aasta juunis, kui Liepājat ründas Saksa soomusvägede 291. jalaväediviis.

1941. aasta juunis, kui puhkesid sõjategevused Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel, koosnes Liepaja garnison Nõukogude armee Liepaja mereväebaasi ja Punaarmee üksustest. Liepaja mereväebaas koosnes miinitraalerite, torpeedopaatide ja allveelaevade diviisidest, sealhulgas endistest Läti mereväe laevadest ja allveelaevadest. Rannikukaitset teostasid 23. ja 27. suurtükipatarei 130 mm suurtükkidega ja 18. raudteetükipatarei 180 mm suurtükkidega, mida kattis kaks Zenithi suurtükiväe diviisi. Baasi kuulusid ka mitmed sapöörid, remondi-, side- ja väljaõppeüksused, kokku umbes 4 000 sõdurit, mida juhtis 1. järgu kapten M. Klevenski. Punaarmee üksustest mehitas garnisoni 67. laskurdiviis (miinus 114. laskurirügement ja üks suurtükiväediviis), mida juhtis kindralmajor N. Dedaev. Diviisi koosseisus oli enne sõjategevuse puhkemist umbes 9000 sõdurit. Liepāja lennuväljal paiknes 143. hävituslennuväerügement 68 eri tüüpi lennukiga. Lisaks tegutses Liepāja piirkonnas 12. piirivalveüksus.

Lahingutegevus Liepāja kindluses algas 24. juuni 1941. aasta varahommikul. Vaatamata nõukogude kaotustele ei suutnud Saksa üksused 25. juunil Liepaja kindluse valli läbi murda. Lahingud Liepājas lõppesid 27. ja 28. juunil, kui nõukogude üksused üritasid murda põhja poole.


 

Kasutatud allikad ja viited:

Valitsus toetab 69 nõukogude ja natsirežiimi ülistava monumendi lammutamist / Artikkel (lsm.lv)

Läti Vabariigi territooriumil Nõukogude ja natsirežiimi ülistavate objektide loetelu (likumi.lv)

 

Seotud lood

Kindralmajor N. Dedajevi vigastus Liepāja kindluse keskmises kindluses

1941. aasta juunis oli Saksa armee edukas rünnak jõudnud Liepajasse, kui Liepajasse tungis Saksa soomusvägede 291. jalaväediviis. Kui 1941. aasta juunis algasid sõjategevused Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel, koosnes Liepaja Nõukogude armee garnison Liepaja mereväebaasi ja Punaarmee vägedest. Nende lahingute käigus sai kindralmajor N.Dedaev surmavalt haavata

67. Punaarmee laskurdiviisi ülema N. Dedajevi monument

Lõunakindlusest põhja pool asub Liepāja suurim kalmistu - Keskkalmistu. Kalmistu lõunaosas asub Punaarmee kalmistu, kuhu on ümber maetud Liepāja lähistel hukkunud nõukogude sõdurid, sealhulgas 67. laskurdiviisi ülem kindralmajor Nikolai Dedajev, kes juhtis Liepāja kaitset 1941. aasta juunis.