Teise maailmasõja Saksa armee punker Punker

Andris Grabčiks juba väljakaevatud punkri juures. Allikas: Gita Memmēna, Vidzeme Turismiühing
Andris Grabčiks juba väljakaevatud punkri juures. Allikas: Gita Memmēna, Vidzeme Turismiühing
Pihkva ja Leningradi oblastist pärit pagulased, kelle sakslased palkasid Ķīšupe lähedal kaitseliinil kaevikute kaevamiseks. Toidujagamispunkt 29. augustil 1944. Võimalik, et Brankši veskihoones. Allikas: Jānis Seregini erakogu.
Pihkva ja Leningradi oblasti põgenikud, keda sakslased rakendasid Ķīšupe lähedal kaitseliinil kaevikute kaevamisel. Nii saadi palgid, mida näeme nüüd Brankšai lähedal asuvas punkris. 29. august 1944. Allikas: Jānis Sereginsi erakogu
Punkri asukohta uuriti esmakordselt 2021. aasta aprillis, kuid kõrge põhjaveetaseme tõttu ei saanud kaevetöid teha. Allikas: Gita Memmēna, Vidzeme Turismiühing
Punkri asukohta uuriti esmakordselt 2021. aasta aprillis, kuid kõrge põhjaveetaseme tõttu ei saanud kaevetöid teha. Allikas: Gita Memmēna, Vidzeme Turismiühing
Allikas: Gita Memmēna, Vidzeme Turismiliit
Allikas: Gita Memmēna, Vidzeme Turismiliit
"Brankša" veskimaja, kus Allikas: Gita Memmēna, Vidzeme Turismiliit
Allikas: Gita Memmēna, Vidzeme Turismiliit
Allikas: Gita Memmēna, Vidzeme Turismiliit
Allikas: Gita Memmēna, Vidzeme Turismiliit
Allikas: Gita Memmēna, Vidzeme Turismiliit
Kaeviku kontuur. Ķīšupe lähedal. Allikas: Gita Memmēna, Vidzeme Turismiühing
Allikas: Gita Memmēna, Vidzeme Turismiliit
Laadimine...
 Gāršmuiža, Sējas pag., Saulkrastu nov., Läti
52

See asus maja lähedal "Brankšas" viljapõllul.

2. septembril 2021 toimusid Saulkrasti piirkonna ajaloohuvilise Andris Grabčiksi juhtimisel ja põllumajandusmaa rentniku Ines Karlovaga kooskõlastatult Teise maailmasõja aegse Sigulda kaitseliini Saksa armee punkri kaevetööd.

„Punkri ehitamisest on möödunud 77 aastat, mil see on kogenud nii Nõukogude armee rünnakut kui ka üle sõitnud põllumajandustehnikat. Vaid 3 aastat tagasi hävis see osaliselt rasketehnika käes. Põranda vee alla vajumise vältimiseks rajati drenaažisüsteem, mille sissepääsu juures oli veehoidla, mida vajadusel tühjendati. Punkri põrand on valmistatud 10 cm läbimõõduga ümarpalkidest ja kaetud õlgedega. See punker pole küll suur, aga umbes 6 inimesele on see täiesti piisav. See punker pole selles piirkonnas ainus, aga üks väheseid, mis on hästi säilinud.“ – nii räägib punkrist Andris Grabčiks.

Pärast teabe internetis avaldamist saadi ajaloolaselt ja Saulkrasti jalgrattamuuseumi omanikult Jānis Sereginsilt kaks skannitud ajaloolist fotot, millel on kiri "29.08.44, Saulkrasti, Vidriži vald" ja kommentaar: "Fotod saadi Saulkrasti naiselt, kes on nüüdseks surnud. Tema sõnul olid Saulkrastisse elama asunud Pihkva ja Leningradi oblastist pärit põgenikud, kelle sakslased taganemise ajal kodudest välja ajasid. Neid rakendati kaevikute kaevamisel kaitseliinil Ķīšupe lähedal. Ühel pildil on näha metsas töötavaid inimesi. Sel viisil saadi palke, mida näeme nüüd Brankšai lähedal asuvas punkris. Teisel pildil on näha, kuidas neid toidetakse jaotuspunktis või maja juurde loodud köögis. Ma arvan, et see on Brankšai veski."

Punker on säilinud Teise maailmasõja ajast Sigulda kaitseliinil.
Punkri asukohta uuriti esmakordselt 2021. aasta aprillis, kuid kõrge põhjaveetaseme tõttu ei saanud kaevetöid teha.

Punker asus põllumajandusmaal ning pärast kaevamist ja uurimistööd täideti see nii, et see ei segaks põllumajandustöid.

Kasutatud allikad ja viited:

Uurimistöö Andris Grabčiks, Gita Memmėna
Jānis Sereginsi erakogust pärit ajaloolised fotod

Seotud lood

Lastekoloonia "Rūķīši" sündmustest sõjaeelsel ja Teise maailmasõja perioodil

Partisanide toetajate peredest võeti lapsi. 1943. aasta märtsis oli Salaspilsi laagris 1100 last. Umbes 250 last suri leetritesse, tüüfusesse ja teistesse haigustesse, mitu sada last viidi ümberkaudsete kihelkondade taludesse ning umbes 300 last sattus Riia Jurmala, Igate ja Saulkrasti lastekodudesse.
Saulkrastis sattusid lapsed Läti Laste Abiühingu lastekodusse „Rūķīši“.