Mälestusstele Lāčplēsi sõjaordu kavaleritele
Mälestusmärk
Asub Viļakas Jeesuse Püha Südame Rooma-Katoliku kiriku kõrval.
Viļaka vallas avati Lāčplēsise sõjaordu kavaleride mälestusmärk 11. novembril 2017. Viļaka valla nimega on seotud 28 Lāčplēsise sõjaordu kavaleri saatus.
Graniidist steel loodi Läti riigi 100. aastapäevale pühendatud projekti „Mälesta Lāčplēšist“ raames. Läti Vabadussõjas langenud sõdurite auks paigaldatakse üle kogu Läti ühtse mudeli mälestussteel. Projekti algatajaks on Noortekaitse ja Infokeskus.
Pärast Vabadussõja lõppu elasid praeguse Viļaka rajooni territooriumil viis Lāčplēsise sõjaordu rüütlit, kelle nimed on graveeritud mälestussteleele:
– Jānis Kuļšs oli Šķilbēni kihelkonna Apsīši noortalunik,
– Aleksejs Ľubimovs (Lavrentjevs) elas Šķilbēni kihelkonnas Fortepjanova talus, hiljem Viļakases,
– Teodors Mende majandas talle määratud talu ja oli metsnik Katleši külas Žīguri kihelkonnas,
– Eduards Tenisons elas Vecumu jaamas, hiljem Čabatrova külas ja töötas Viļaka postkontoris,
– Jānis Burmeistars elas pärast 1928. aastat mõnda aega Šķilbēni kihelkonnas.
Viļaka rajooni vennaste kalmistul on maetud 45 sõdurit, kes andsid oma elu 1920. aastal Lätit bolševike eest kaitstes. 9. jaanuaril algasid Põhja-Latgales rünnakud ja vaatamata tolleaegsetele rasketele ilmastikutingimustele vabastati Viļaka samal päeval.
Viļaka piirkonnas Latgale vabastamise lahingutes võitlesid Eesti sõdurid õlg õla kõrval Läti armee sõdurite ja partisanidega Punaarmee vastu. Paljud neist andsid oma elu vaba Läti eest.
Kasutatud allikad ja viited:
http://old.vilaka.lv/uploads/docs/avize/Vilakas%20novada_NOVEMBRIS_2017.pdf
http://old.vilaka.lv/index.php?mact=CGBlog,cntnt01,detail,0&cntnt01articleid=4645&cntnt01returnid=19
https://www.lsm.lv/raksts/dzive--stils/vesture/brivibas-cinam-ziemellatgale--100-gadadiena.a344388/
Seotud ajajoon
Seotud lood
Põhja-Latgale vabastamine bolševike käest
1. detsembril 1918 tungisid Läti territooriumile punaste laskurüksuste baasil loodud Punaarmee üksused. Oma kodude, perekondade, kodukoha kaitsmiseks ja terrori eest põgenemiseks haarasid Balvi piirkonna mehed relvad ja läksid metsadesse, alustati esimeste „roheliste“ rühmade moodustamist. 1919. aasta kevadel, kui kuulutati välja mobilisatsioon, pidasid paljud Balvi piirkonna mehed Nõukogude Läti armees võitlemist vastuvõetamatuks ja liitusid „roheliste“ rühmadega. Moodustati Balvi, Silakrogsi, Rugāji, Teteru-Dūrupe ja Liepna rühmad. „Roheliste“ rühmade tegevus Balvi piirkonnas aktiviseerus 1919. aasta märtsis.








