Vabadussõjas langenud Smiltenite mälestussammas
Mälestusmärk
128
Asub Smiltene luteri kalmistul, Valnu tn 11.
Vabadussõjas langenute Smiltene mälestussammas avati ja pühitseti 7. novembril 1937. aastal. Monument on ehitatud betoonist ja vooderdatud Allaži paeplaatidega. Monumendi aluseks on arhitekt Werner Vitandi ja skulptor Matiss Plucki eskiis.
Monumendi ette maeti 31. oktoobril 1937 perekonna kalmistult ümber 6. märtsil 1919 lahingus langenud Lāčplēsi sõjaväeordu rüütli vanemleitnandi Peter Krievi säilmed. 7. novembril 1937 asetati tema haua lähedale mustast graniidist mälestustahvel.
Kalmistule on maetud mitu langenud Läti laskurit ja Vabadussõjas langenud Läti sõjaväe sõdureid. Smiltenes ev.lut. Mõlemal pool altarit asuvas kirikus pühitses praost Kārlis Kundziņš 2. oktoobril 1927 2 valgest marmorist mälestustahvlit.
Kasutatud allikad ja viited:
Lisamanis, J. 1915-1920. Lahingute ja langenud sõdurite mälestuseks: Esimese maailmasõja ja Läti vabadusvõitluse mälestuspaigad. Riia: NIMS, 1999
https://www.sargs.lv/lv/latvijas-neatkaribas-kars/2019-05-23/1919-gada-18-maija-kauja-kaugurciema
Seotud teemad
Seotud lood
Kalpaka viimasest lahingust Airīte lähedal
Kolonel Kalpaks oli sõjaväeringkondades lugupeetud isik ja tõeline patrioot. Just patriotismi vaim ja õnnetu kokkusattumus viisid tema ja saksa pataljonide vahelise saatusliku kokkupõrke, mis kahjuks lõppes kolonel Kalpaksi surmaga.