Vabadussõjas langenud Smilteni elanike mälestuseks püstitatud monument
Mälestusmärk
128
Asub Smiltene luteri kalmistul aadressil Vaļņu tänav 11.
Vabadussõjas langenud Smilteni elanike mälestuseks püstitatud monument avati ja pühitseti 7. novembril 1937. Monument on ehitatud betoonist ja kaetud Allaži travertiiniplaatidega. Monumendi projekteerisid arhitekt Verners Witands ja skulptor Matīss Plukas.
Monumendi ette maeti 31. oktoobril 1937 perekonna haualt ümber Lāčplēsise sõjaordu kavaleri leitnant Pēteris Krievsi säilmed, kes langes 6. märtsil 1919 Airītē lahingus. 7. novembril 1937 paigutati tema hauale mustast graniidist mälestustahvel.
Kalmistule on maetud mitu Vabadussõjas langenud Läti laskurit ja Läti armee sõdurit. Smiltene evangeelses luterlikus kirikus pühitses dekaan Kārlis Kundziņš 2. oktoobril 1927 altari mõlemal küljel kaks valgest marmorist mälestustahvlit.
Kasutatud allikad ja viited:
Lismanis, J. 1915-1920. Lahingute ja langenud sõdurite mälestuseks: Esimese maailmasõja ja Läti vabadusvõitluse mälestuspaigad. Riia: NIMS, 1999
https://www.sargs.lv/lv/latvijas-neatkaribas-kars/2019-05-23/1919-gada-18-maija-kauja-kaugurciema
Seotud teemad
Seotud lood
Kolonel Kalpaki viimane lahing Airīte lähedal
Kolonel Kalpaks oli sõjaväeringkondades lugupeetud isik ja tõeline patrioot. Just patriotismi vaim ja õnnetu kokkusattumus viisid tema ja saksa pataljonide vahelise saatusliku kokkupõrke, mis kahjuks lõppes kolonel Kalpaksi surmaga.