Nõukogude sõdurite kalmistu ja "Ema kuju põleva leegiga kätes"
Mälestusmärk
Asub Inčukalnsi piirkonnas, Indrāni dendroloogilise pargi territooriumil, kiirtee A2 lähedal.
Punaarmee kalmistu rajati Nõukogude okupatsiooni ajal pärast II maailmasõda. Inčukalnsi mõisa parki on ümber maetud 224 sõdurit (ohvrite arv võib varieeruda). Mõisa ajaloolised hooned hävisid Läti Vabadussõja ajal.
Enamik Punaarmee kalmistuid rajati pärast sõda, mil spetsiaalsed inimrühmad matsid sõdureid ümber. See oli raske ja väga ebameeldiv töö. Nõrk korraldus ja madal motivatsioon tõid kaasa mitmeid vigu, näiteks ümbermatmiste arvestuses. Selgitati välja kalmistu korrashoiu eest vastutajad. Enamasti olid need koolid, kolhoosid ja tehased. Selle kalmistu eest pidi hoolitsema nõukogude majand ehk sovhoos "Gauja". Nõukogude propaganda eesmärk oli tungida kõikidesse eluvaldkondadesse. Lahutamatu osa oli poliitilise, majandus- ja kultuurielu venestamine, mida ametlikult nimetati "lähenemiseks suurele vene rahvale" või "moderniseerimiseks". Okupatsioonivägedest said "vabastajad" ja Punaarmee kalmistud olid osa ideoloogilisest infrastruktuurist. Sõdurite mälestusest sai teatrietenduse ja poliitilise manipuleerimise vahend.
Täna saab näha kalmistu territooriumi, kus asub skulptuur "Ema kujutis põleva leegiga kätes". Indrāni dendroloogiapargis kasvavad haruldased ja erikaitsealused puuliigid.
Kasutatud allikad ja viited:
Inčukalnsi valla ametlik veebisait. Saadaval: https://www.incukalns.lv/public/lat/aktualitates/4507/ [Vaatud: 29.03. 2021.].
Läti Okupatsioonimuuseumi aastaraamat. Vabastajad kui vallutajad. Riia: Läti Okupatsioonimuuseumi Selts. 2006