Nõukogude sõdurite kalmistu ja "Ema kuju põleva leegiga käes"
Mälestusmärk

Asub Inčukalnsi vallas Indrāni dendroloogiapargi territooriumil maantee A2 lähedal.

Punaarmee kalmistu rajati Nõukogude okupatsiooni ajal pärast Teist maailmasõda. Inčukalnsi mõisaparki on ümber maetud 224 sõdurit (allikad võivad langenute arvu osas erineda). Mõisa ajaloolised hooned hävisid Läti Vabadussõja ajal.

Enamik Punaarmee kalmistuid rajati pärast sõda, kui spetsiaalsed inimrühmad matsid ümber sõdurite säilmeid. See oli raske ja väga ebameeldiv töö. Halb korraldus ja madal motivatsioon viisid hulga vigadeni, näiteks ümbermaetute arvepidamises. Kalmistute korrashoiu eest vastutajad määrati ametisse. Enamasti olid need koolid, kolhoosid ja tehased. Kalmistu eest pidi hoolitsema nõukogude talu või sovhoos „Gauja“. Nõukogude propaganda eesmärk oli tungida kõikidesse eluvaldkondadesse. Lahutamatu osa oli poliitilise, majandusliku ja kultuurielu venestamine, mida ametlikult nimetati „suure vene rahva poole püüdlemiseks“ või „moderniseerimiseks“. Okupatsiooniväed muutusid „vabastajateks“ ja Punaarmee kalmistud olid osa ideoloogilisest infrastruktuurist. Sõdurite mälestusest sai teatrietendus ja poliitilise manipuleerimise vahend.

Tänapäeval saab külastada kalmistuala, kus asub skulptuur „Ema kujutis põleva leegiga käes“. Indrāni dendroloogiapargis kasvavad haruldased ja erikaitsealused puuliigid.