Tahkuna tuletorn Infrastruktuuri objekt

174

Tahkuna tuletorn on Eesti randade kõrgeim malmtuletorn: merepinnalt on selle kõrgus 42,7 meetrit.

Tsaari-Venemaa ostis tuletorni Pariisi maailmanäituselt 1871. aastal. Tuletorn ehitati aastatel 1873-1875. Esimeses ja teises maailmasõjas sai tuletorn kergelt kannatada, kuid remonditi peagi. 1998. aastal tehti tornile kapitaalremont ja vahetati kraana abil välja laternaruum. Ajalooline laternaruum paigaldati tuletorni kõrvale maapinnale. 43 m kõrgune sihvakas silindriline ülespoole aheneva tüvipüramiidi kujuline torn on kokku pandud malmelementidest. Üleval teenistusruumi kõrgusel asub konsoolidele toetuv ringrõdu, mille kohal kupliga kaetud tuleruum. Torni siseküljel on välisseinale kinnitatud malmist keerdtrepp. Tule energiaallikaks on tänapäeval elekter.

Tahkuna poolsaare põhjatipp oli viimane Punaarmee vastupanukolle 1941.aasta 20.-21.oktoobril. Saksa sõjapäevik nendib, et 21.oktoobri hommikul kell 6 alustatakse rünnakut saare põhjatipule, kell 7.45 on tuletorn võetud ilma suurema vastupanuta, võetakse ligi 900 sõjavangi. Nõukogude ajalookirjanduses levitatakse lugu Hiiumaa viimasest kaitsjast madrus Nikolai Tšižist, kes olla Tahkuna tuletorni tipust alla hüpanud, eelistades surmaminekut vangipõlvele.

Rohkem infot Hiiumaa militaarpärandi kohta on siin:
https://mil.hiiumaa.ee