Rahvuspartisanide rühmituse "Jumba" punkri mälestuspaik
Mälestusmärk
Asub Ziemersi kihelkonnas, Riigimetsa 66. kvartalis.
Mälestusmärk avati 10. juulil 2020.
Läti rahvusliku partisaniliikumise teises etapis, 1948. aasta keskel, eraldus Mālupē-Beja kihelkondade territooriumil asuvast J. Bitānsi-Liepačsi üksusest 4-liikmeline rühm - Viks Pētersi, Stebers Rolands, Bukāns Ilgmārs ja Kangsepa Elvīra ning alustas iseseisvat tegevust Ziemera-Jaunlaicene-Veclaicene kihelkondades. Partisanide peakorter asus Eesti piiri lähedal, mitte kaugel Riia-Pihkva maanteest, künkal, hästi ehitatud punkris.
2. märtsil 1950, kui tšekistid punkri avastasid, peitsid partisanid end Eesti poolel asuvas „Napke“ majas rändrahnudest ehitatud küünis. Pärast pikka ja intensiivset tulevahetust õnnestus tšekistidel 3. märtsil 1950 küün põlema panna. Ilgmārs Bukāns, Rolands Stebers ja Elvīra Kangsepa põlesid koos oma vastsündinud tütrega surnuks. Pēteris Viks hüppas küünist aknast välja ja peitis end maja pööningule, kus ta leiti ja lasti maha. Talu põletati maha. Kõigi langenud partisanide surnukehad viidi Alūksnesse. Võitlejate hukkumispaika püstitati 1990. aastate alguses mälestusmärk. Elvīra Kangsepa tütar, kes sündis põlevas küünis, sai nimeks Liesma.
Kasutatud allikad ja viited:
2015. aastal uuendasid Alūksne ja Ape piirkonna poliitiliselt represseeritud klubi „Sarma“ juht Dzidra Mazika koos klubi liikmetega Alūksne ja Ape piirkonna riikliku vastupanuliikumise osalejate tegevuse uurimistööd. Selle ürituste tsükli raames uuriti partisanide tegevuse kohti, tehti foto- ja videosalvestisi, jäädvustati pealtnägijate mälestusi, need paigad puhastati ning loodi ja avati mälestusmärgid. Riikliku vastupanuliikumise tegevuse uurimistöös osalesid aktiivselt: Alūksne ja Ape piirkonna poliitiliselt represseeritud klubi „Sarma“ juht Dzidra Mazika; ajaloolane Astrīda Ievedniece, Rahvuskaardi 31. pataljoni veteranid ja ülem Juris Ločs ning Alūksne piirkonna omavalitsus.







