Läti esimene raudteejaam Kārsavas ja Bozova külas
Infrastruktuuri objekt

1860. aastal, Venemaa keisririigi jaoks strateegiliselt olulise Peterburi-Varssavi raudteeliini ehituse käigus, ehitati Kārsava raudteejaam. Selle ümber tekkis küla, kus on säilinud üksikud hooned, mida mujal Lätis ei leidu. Tänapäeval on Kārsavas asuval Bozova jaamal rikkalik ja iidne ajalugu.

Kui 1861. aastal avati Peterburi-Varssavi liin jaamadega Korsovkas (tänapäeval Bozova), Ivanovkas (Mežvidi), Režitsas (Rēzekne), Antonopolės (Malta), Rušonas, Viškis ja Dvinskis (Daugavpils), ärkas Latgale piirkond sajandeid kestnud stagnatsioonist ning järgnevatel aastakümnetel algas enneolematu majanduselu areng. Raudtee äärde hakkasid tekkima asulad ja algas kiire rahvastiku kasv nii rände kui ka loomuliku iibe arvelt.

1919. aastal oli jaama ametlik nimi Korsova ja 1921. aastal nimetati see ümber Kārsavaks. Kārsava jaamahoone on ilmselt Läti vanim raudteejaamahoone, kuid arvukate renoveerimistööde tõttu on see kaotanud suurema osa oma dekoorist ja meenutab vähe 19. sajandil ehitatud hoonet.

10. jaanuaril 1920 vallutati Latgale vabastamislahingute käigus Kārsava jaam, katkestades sellega vaenlase liikluse Pihkvaga, ning 11. jaanuaril vallutati Kārsava linn. Kuukiri "Aizzargs" teatas, et Latgale partisanide rügemendi 1. pataljon oli tunginud Kārsava jaama, hõivanud raudteeliini ja rikkaliku sõjasaagi – 110 vagunit, neli vedurit, ühe tanki, neli telegraafi jne.

Nõukogude okupatsiooni ajal arenesid raudteejaamades lisaks otseliinidele ka muud teenused. Telefoni, telegraafi, postkontori, turu ja kariloomade turu kõrval oli sageli pood, mitmesugused ajalehe- ja puuviljakioskid. Pärast Teist maailmasõda arenesid jaamad jätkuvalt kaupade ja materjalide ümberlaadimispunktidena.

Giidiga ekskursiooni saab broneerida Kārsavas asuvas kultuurilookeskuses "Līču mājas".