Šiauliai Ristimägi Mälestusmärk

Kryziu_kalnas_A--1-.jpg
Alina Borzenkaitė
Kryziu_kalnas_3-.jpg
Kryziu_kalnas_4-.jpg
Kryziu_kalnas_5-.jpg
Kryziu_kalnas_A--2-.jpg
Kryziu_kalnas_istorine--2-.jpeg
Kryziu_kalnas_istorine1-.jpeg
Laadimine...
 Šv.J.Pauliaus II g., Domantai, Šiaulių r., Leedu

Ristimägi asub Šiauliai-Riia raudteeliini lähedal, umbes 12 km kaugusel Šiauliai linnast.

Ristimägi on ainulaadne ja sümboolne paik Leedus Šiauliai lähedal, millest on saanud võimas usu, vastupanu ja lootuse sümbol. Mäe ajalugu ulatub 19. sajandisse, mil pärast 1831. aasta ülestõusu hakati langenud mässuliste austamiseks riste ehitama. See traditsioon taaselustati pärast 1863. aasta ülestõusu ja aja jooksul sai mäest koht, kuhu leedulased jätsid mälestuseks, palvetamiseks või palvetamiseks riste.

Nõukogude ajal sai Ristimäest Leedu vastupanu sümbol. Nõukogude valitsus üritas mäge mitu korda hävitada, ristid buldooseritega maha lükati ja territooriumi kaitses KGB. Aastatel 1978–1979 plaaniti isegi Ristimägi veega üle ujutada. Inimesed ehitasid aga ristid öösel salaja uuesti üles ja Ristimägi täitus uuesti. Nii sai mäest rahva tugevuse, vastupidavuse ja lootuse sümbol. Alates 1988. aastast pole ristide ehitamine enam keelatud.

Pärast Leedu taasiseseisvumist muutus Ristimägi veelgi populaarsemaks ning 1993. aastal külastas seda paavst Johannes Paulus II, kes õnnistas mäge ja nimetas seda ainulaadseks palve- ja lootusepaigaks. Tänapäeval on Ristimägi palverännakute paik, kuhu inimesed üle kogu maailma jätavad riste ja palvetavad. See on koht, mis sümboliseerib Leedu usku, mälu ja soovi säilitada oma kultuuri ja traditsioone.

Mäel ja selle nõlvadel on üle 200 000 erineva risti, kabeliposti, pühakute kuju ja maali, kultuuriväärtuste registrisse on kantud üle 50 risti ning nende küljes ripub palju roosikrantsi ja krutsifikse. Ristimägi on külastajatele avatud, seal on tammepuust trepid ja rajad.

Seotud lood

Ristide mäe lammutamine: tõendid kõige aktiivsema hävitustöö kohta

Nõukogude ajal hävitas Nõukogude võim Ristimäge mitu korda, üks organiseeritud lammutustest toimus 20. sajandil. teisel poolel, kui partei korraldusel mobiliseeriti selle töö tegemiseks umbes 300 meest ning protsess oli hoolikalt planeeritud ja koordineeritud.