Dimitrovi sunnitöölaager Mälestusmärk

Dimitravase sunnitöölaager oli Kaunase vangla haru Kretinga mõisas Dimitravas ja tegutses aastatel 1937–1940. Laager loodi Leedu Vabariigi Seimi 10. juulil 1936 vastu võetud sunnitööasutuste seaduse alusel. Valitsuse otsuse kohaselt said sunnitööasutuses viibivad isikud olla ühiskonnale kõige kasulikumad põldudelt kive kogudes ja neist mitmesuguseid esemeid ja toorikuid valmistades. Kretinga mõisa taluhooned kohandati sunnitöö ülesandeks ning kivist aita rajati vangla, mis mahutas 200 vangi. Asutuse juht ja administratsioon asusid elama talu administratiivhoonesse ning valvurid kivist sepikojas asuvasse ühiselamusse. Teises, puidust sepikojas rajati ambulatoorium ning vanasse sepikoja hoonesse paigaldati sepikoda ja supelmaja. Poliitilise politsei poolt välja valitud isikud, kes olid riigi julgeolekule ja avalikule korrale ohtlikud, saadeti sunnitööle Dimitravasse. Ainuüksi 1939. aastal vangistati laagris 337 inimest, peamiselt poliitiliste kuritegude eest. Enamik neist olid kommunistid, st isikud, kes olid autoritaarsele režiimile mingil moel ohtlikud. 1940. aasta suvel sulgesid Nõukogude võimud laagri. Natsi-Saksamaa okupatsiooni ajal hoiti seal kinni ja tapeti Nõukogude aktiviste ja talupoegi, kes ei olnud oma kohustusi täitnud (tapeti 1770 inimest). Aastatel 1974–1993 asus endises laagris Kretinga Koduloomuuseumi filiaal.

Nagu paljud teisedki endised mõisad Leedus, on see koht praegu mahajäetud. Seda, et tegemist pole tavalise mahajäetud mõisaga, tõestab Antanas Dimžlise skulptuur "Poliitvangid", mis püstitati vanglahoone ette peaaegu viis aastakümmet tagasi.