Plokštinės karinis miestelis Karinis miestas
1962. aastal võeti Plokštinė metsas (Plungė rajoonis) kasutusele üks esimesi R-12 ballistiliste rakettide maa-aluseid stardikomplekse Nõukogude Liidus – Dvina.
Raketiheitmiskohast 0,5 km kaugusele rajati sõjaväelaager. See hõlmas 12 hektari suurust ala ja siia ehitati umbes 30 erineva otstarbega hoonet, sealhulgas elamud (kasarmud), ohvitseride peakorter, kaks sööklat, katlamaja, elektrijaam, meditsiinipunkt, klubi, seakasvatustalu, laod, garaažid ja muud ehitised.
Plokštinė maa-alune raketilaskmiskompleks töötas kuni 18. juunini 1978. Nõukogude sõdurid lahkusid piirkonnast, võttes kaasa vaid oma relvad. 1979. aastal anti endise sõjaväekompleksi haldamine üle Plungė rajooni vabariiklikule põllumajanduslike puhkerajatiste ühingule ning sõjaväelinnaku territooriumile rajati Plateliai pioneeride puhkelaager „Žuvėdra“. See ala rekonstrueeriti ja kohandati laagri vajadustele, mis tegutses kuni 1990. aastani. Pärast Leedu iseseisvuse taastamist pioneerilaager suleti.
Alates 1993. aastast on seda ala haldanud Žemaitija rahvuspargi direktoraat. 2017. aastal lammutati paljud sõjaväelinnaku ehitised nende halva seisukorra tõttu. Tänapäeval on alal alles umbes kümme hoonet, mida külastajad saavad väljastpoolt näha. Paigaldatud on infotahvlid endiste hoonete ja nende funktsioonide kohta.
Panaudoti šaltiniai ir literatūra:
Dvina tuumarakettide stardibaas - varasemad maadeavastajad
https://www.praeitieszvalgas.lt/sachtine-branduoliniu-raketu-paleidom-baze-dvina/
Edukacinės programos
Ekskursija po buvusį karinį miestelį
Netoli Platelių ežero, Plokštinės miškuose 1960 m. buvo pradėta statyti termobranduolinių raketų paleidimo požeminė bazė „Dvina“. 1962 m. gruodžio mėnesio pabaigoje bazėje buvo paskelbtas pirmas kovinis budėjimas. Keturiose 30 m. gylio šachtose dislokuotos 4 R-12U tipo vidutinio nuotolio balistinės raketos, apginkluotos termobranduolinėmis galvutėmis. Jos buvo skirtos Vakarų Europos šalims sunaikinti.
Visiško slaptumo objektui buvo reikalingas didelis kiekis karinės technikos ir aptarnaujančio, bei vadovaujančio personalo. Tam tikslui už 500 m nuo raketų paleidimo aikštelės buvo įrengtas miestelis su 30 pastatų. Visas objektas užėmė apie 12 ha žemės plotą, aptvertą net 6 apsauginėmis tvoromis.
Kas čia vyko, kokia buvo pastatų paskirtis ir koks likimas ištiko karinį miestelį ir kokias paslaptis tebesaugo Plokštinės miškas, sužinosite ekskursijoje…
Susijusi laiko juosta
Susijusi istorija
Abzug der russischen Armee aus Litauen im Jahr 1993.
Am 31. August 1993 passierte die letzte militärische Einheit der russischen Armee den Bahnhof Kena und beendete damit offiziell die fast 50-jährige sowjetische Militärbesetzung Litauens.
Über den geheimen Hangar des Atomwaffenstützpunkts
In den Wäldern von Plokštinė wurde auf dem unterirdischen Stützpunkt für thermonukleare Raketen ein streng geheimer Hangar errichtet, über den die Anwohner noch immer sehr wenig wissen und dessen Zweck von Gerüchten über die Lagerung von Atomsprengköpfen umwoben ist.
Geheimer Tierarzt
Der Tierarzt Stanislovas Mikašauskas, der auf dem Militärstützpunkt Plokštinė arbeitete, teilt seine Erinnerungen an den ungewöhnlichen Zugang zum Gelände des Stützpunkts und die strikte Geheimhaltung, die selbst in einem informellen Umfeld herrschte.
Erinnerungen von K. Meškauskas an die Raketenstützpunkte im Bezirk Plungė
Die ehemaligen Raketenbasen im Bezirk Plungė bergen eine beeindruckende Geschichte des Kalten Krieges – vom geheimen Transport von Raketentreibstoff bei Nacht bis zum Bau unterirdischer Schächte mit künstlichem Druck. Die Memoiren des Arztes Kajetonas Meškauskas enthüllen wenig bekannte Details über die Aktivitäten des sowjetischen Militärs und das Leben der Bauarbeiter. Seine Geschichte handelt nicht nur von der Basis, sondern auch von einem Mann, der sich mitten im Geschehen wiederfand.
Auf den Spuren von Atomwaffen im Šateikiai-Wald
In den Jahren 1960–1978 befand sich in den Wäldern des Dorfes Šateikiai im Bezirk Plungė ein bodengestützter Raketenstützpunkt, auf dem thermonukleare Mittelstreckenraketen vom Typ R12U stationiert waren. Nach dem Transport der Raketen wurde die 384. Artilleriebrigade (Schwerkraftartillerie) auf dem Stützpunkt stationiert. Ihr standen selbstfahrende 203-mm-Haubitzen vom Typ 2S7 „Pion“ sowie diverse andere Waffensysteme zur Verfügung, die zahlreiche Menschenleben kosteten.




























