Aizsardzības līnijas pierīgā Pirmajā un Otrajā pasaules karā

Tīnūži Mõisa Kultuuripärandikeskus asub Tīnūži külas Ogre piirkonnas, 7 km kaugusel Ogre ja Ikšķile linnadest. Esimesed kirjalikud tõendid mõisa kohta pärinevad 16. sajandist. 18. sajandi keskpaigani oli mõis väikeste ja tähtsusetute hoonetega majapidamine, kuid aja jooksul kasvas see suureks kompleksiks. Esimese maailmasõja ajal toimusid siin Vene ja Saksa armeede vahel lahingud, milles osalesid ka Läti kütipolgu sõdurid. Vabadussõja ajal asus Tīnūži mõisas Läti sõjaväe 1. Valmiera jalaväepolgu staap ja seal hoiti soomusautosid. 1932. aastal anti mõis Läti Sõjainvaliidide Liidule, mis pakkus majutust sõjaveteranidele ning hoolitses nende eest. Teise maailmasõja ajal 1943. aastal viidi Eestist Tīnūži mõisa üle SS-Jagdverband Ost. See oli  üksus, mis valmistas ette sõdureid võitluseks Punaarmee vastu. Luuramist, partisanisõja taktikat ja sabotaaži õpetati ka läti sõduritele. Tīnūži mõisa härrastemaja hävitati, kui Punaarmee liikus Riia suunas. Tänapäeval on näha kaunist maastikku ajalooliste hoonetega Väikese Jugla (Mazā Jugla) jõe kaldal. Tīnūži Mõisa Kultuuripärandikeskuses saab näha ajaloolistele sündmustele, sh Läti küttidele, pühendatud eksponaate.

Asub Ikšķile vallas Tīnūži külas maantee ääres Tīnūži algkooli lähedal.

Mälestusmärk Läti laskuritele, kes võitlesid Esimese maailmasõja ajal Saksa armee vastu. Mazā Jugla jõe lahing 1.-2. septembril 1917 oli Riia operatsiooni kulminatsioon. Saksa armee alustas Ikšķile vastu rünnakut eesmärgiga vallutada Riia ja vangistada Vene 12. armee. Saksa armee üksused, mis ületasid Daugava pontonsildade abil, jõudsid Mazā Jugla jõe ümbrusesse, kus Läti laskurid nad blokeerisid. Neile anti käsk vaenlast kinni pidada, kuni kogu Vene 12. armee pääseb piiramisest ilma Saksa armee poolt vangi langemata. Lahingud toimusid mõlema sõdiva poole raskete kaotustega.

Tänapäeval saab külastada skulptor Jānis Karlovsi loodud Läti võitlejatele pühendatud monumenti "Kangelaste altar", mis avati 2005. aastal. 300 meetri kaugusel asub Tīnūži mõis, kus asub näitus.

Muuseum asub Mores maantee V319 ääres. See on pühendatud More lahingule, mis peeti 1944. aasta sügisel Punaarmee üksuste ja Saksa armee Läti leegioni vahel. Muuseumis on välja pandud lahinguväljamakett, relvad, autasud, sõdurite vormiriietused ja sõjavarustus. Muuseumi ja mälestuspargi rajasid Läti leegioni endised sõdurid, kes olid More lahingust osa võtnud. Mälestuspargis võib tutvuda kaevikute, punkrite ja lahingupaigaga. Sõjategevus More maastikul oli vaid osa Punaarmee Balti pealetungi ulatuslikust operatsioonist, milles osales kokku 900 000 sõdurit ja kus kasutati palju sõjatehnikat. More ümbruses asus osa Saksa armee kaitserajatiste süsteemist, kus Läti leegionärid takistasid Punaarmee läbimurret Riia suunas. See võimaldas Saksa armeel oma väed Eestist tagasi tõmmata ja vältida lüüasaamist. Punaarmee juhid arvasid, et vaenlase vastupanu More lähistel on lühiajaline ning jätkasid kangekaelselt oma ettevalmistamata ja koordineerimata rünnakuid ning kandsid suuri kaotusi. Maastikueelistel ja Läti leegionäride lahingusuutlikkusel oli oluline roll edaspidises sõjategevuses. Mores asuvad Läti leegionäride vennaskalmistu ja Punaarmee sõdurite kalmistu.

Park loodi endisele lahingupaigale More valla keskuses, kus Teise maailmasõja 1944. aasta kahel esimesel nädalal peeti suuri lahinguid, mis hoidsid strateegiliselt loodud kaitseliini ja takistasid Punaarmeel Riiale tungida, mõjutades seeläbi edasist ajaloo kulgu.

Siin saab näha sõjaaegsete reliikviate fragmente ja punkripaiku. More'i lahingute memoriaalpargis asub skulptor H. Sprincise loodud mälestuskivi ja graniidist 186 sõduri nimega mälestustahvel.