Nõukogude armee okupeeritud Eesti territooriumil

Hara sadam asub Hara külas Harjumaal.

Hara saare vastas oleval neeme kaldal asus piirivalvekordon, mis tegutses nii tsaariajal kui ka Eesti iseseisvuse perioodil enne teist maailmasõda. Kordoni võttis Eesti riigi okupeerimise käigus üle Nõukogude piirivalve ning selle vahetusse lähedusse rajati sõjaväesadam, mida praegu tuntakse ajaloolise Hara allveelaevade baasi ehk demagnetiseerimise sadamana. Veealuste tehnorajatiste abil toimus demagnetiseerimine, millega muudeti nii laevade kui ka allveelaevade korpused magnetmiinidele tuvastamatuteks.

Kogu sadamaala oli omal ajal suletud piirkond. Praegu asub sadamas turismikeskus ning väikelaevasadam. Kohapeal saab tutvuda baasi ajalooga, jalutada kail ja hoonete varemetes.

Lahemaa rahvuspark on asutatud 1971. aastal ning on loodud Põhja-Eesti looduse ja kultuuripärandi, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Siin kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme ning ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Lahemaa on Euroopa tähtsamaid metsakaitsealasid. Palmse mõisa tall-tõllakuuris RMK Lahemaa looduskeskuses aastaringselt avatud RMK Lahemaa külastuskeskusest saab infot ja trükiseid rahvuspargi ja Põhja-Eesti puhkeala kohta ning vaadata mitmekülgseimat rahvusparki tutvustavat näitust.

Raketibaas asub Lääne-Virumaal, ca 10 km kaugusel Väike-Maarjast. 

Rohu raketibaas oli üks osa Rakvere rajoonis asunud Nõukogude Liidu tuumaraketibaasist. Baasi juhiti Rakverest, see tegutses 1960.–1970. aastatel ning likvideeriti 1978. aastal amortiseerumise tõttu.

Tänaseks on allesjäänu suures osas varemetes, säilinud on raketi-, teenindus- ja hoidlaangaare ning lennutusväljakuid.

Lebavere metsas taasavati 2020. aastal metsavenna punker. Punker on loodud 1944–1954 metsa varjunud metsavenna Martin Tamme ühe punkri eeskujul tema venna Kaljo Tamme mälestuste põhjal. Sellises punkris elas Martin Tamm viimased kuus metsas veedetud aastat. Aastal 2001 lõi Väike-Maarja vald huvilistele külastamiseks punkri, mis oli nüüdseks oma aja ära elanud. Väike-Maarja Muuseumisõprade Seltsi eestvedamisel taastati metsas sama punker ning mälestustahvel.

Info saamiseks ja metsavennapunkri külastamiseks matkajuhiga võtta ühendust Väike-Maarja Muuseumisõprade Seltsiga. Punkri külastamine matkajuhiga on tasuline. 

Rakveres asuv linnus pakub kogu perele palju põnevat! Linnusesse tulles satud 16. sajandi linnuse elu-olu kujutavasse teemaparki, kus nii väikesed kui suured saavad veeta põneva päeva, kehastuda ümber rüütliteks ja sõjameesteks, lahutada meelt ning õppida ühtteist kesk- ja varauusaegsete inimeste elu kohta. Avatud on ka piinakamber, surmatuba ja põrgu, Punaste laternate tänav, keskaegne pordumaja, habemeajaja töötuba ning alkeemiku töötuba! Linnuses asuv Schenkenbergi kõrts pakub keskaegsete retseptide järgi valmistatud toite! Avatud on ka väliköök!

Lahemaa rahvuspargis, Sagadi hotelli II korrusel paiknev Sagadi mõisa restoran mahutab kuni 80 inimest, kuid ühendatuna kõrvaloleva banketisaaliga saab sünnipäeva- või pulmalaua taha istuma panna 100 inimest. Külmadel talveõhtutel lisab restorani õdusust ja soojust elav kaminatuli ja meeldiv teenindus. Kuumadel suvepäevadel saab end jahutada nautides karastavaid jooke ja erinevaid suupisteid II korruse suveterrassil. Meilt leiate à la carte menüü peamiselt ulukiroogadest, kuid ei puudu ka taimetoit ja kalamenüü.

Vihula mõisas asub üks ilusamaid esmaklassilisi restorane Eestis. Oma üksikasjalikult taastatud originaalsete põrandate ja laeornamentide, maalide ja moodsa Skandinaavia mööbliga on restoran meeldiv ühendus traditsionaalsest vanast ja moodsast minimalismist. Kõrged laed, suured aknad vaatega mõisapargile, kamin ja klaver lisavad veelgi luksulikku õhkkonda. Restoranist leiavad head-paremat ka lapsed ja taimetoitlased. Peakoka Saalis pakume 3-, 5- või 7-käigulist degustatsioonimenüüd gurmaanidele. Lisaks on restoranil ka sigarituba ja päikeseterrass, kus on võimalik einestada suvehooajal.

Restoran "Von der Pahlen" asub Lahemaa rahvuspargis Palmse mõisakompleksi endises viinaköögis mõisakompleksi südames ning on ümbritsetud kaunist mõisapargist ja -miljööst. Hoone on 1860. aastal ehitatud ning pakub suurepäraseid söögielamusi mõisa köögist. 

Lopsaka aiaga ümbritsetud Palmse mõisa külalistemaja asub Lahemaa rahvuspargis ning pakub privaatseid majutusruume suurepärase ajaloolise mõisa territooriumil. Lihtsa, kuid maitseka puitmööbliga toad paiknevad 1820ndatel ehitatud valitsejamajas. Sviitides ja deluxe tubades on soojades toonides kujundus, kaabeltelevisioon ja privaatne vannituba. Ülejäänud tubadega kaasnevad ühine vannituba ning maalähedases stiilis sisekujundus koos puitpõrandate ja talalagedega. Palmse mõisa külalistemaja on Võsu rannast 10 km kaugusel. Rakvere linn jääb 34 km ja Tallinn ja L.M lennujaam 80 km kaugusele.  

Sagadi mõisakompleks asub Lahemaa rahvuspargis, vaid tunnise autosõidu kaugusel Tallinnast. Hotell paikneb mõisa endises ringtallide hoones, mahutades U-kujulise hoone kahele korrusele 28 hubast numbrituba. Hotellis on 16 standardtuba ning 12 valgusküllast, sisehoovi avanevate terrassidega superiortuba. Hotelli juurde kuulub ka privaatne aiamaja sviit, kus on suur avatud magamistuba koos eraldi istumisalaga, rõdu, garderoob ning vanniga vannituba. Kõik hotellitoad on mittesuitsetajatele ja suur osa ka vaipkatteta, mistõttu sobivad suurepäraselt allergikutele ning teretulnud on ka lemmikloomad.

Esmane kirjalik viide Lahemaa rahvuspargis asuva Vihula Mõisa kohta pärineb 1501. a. Siis kuulus mõis Taanist pärit parunile Hans von Lodele. Põhjasõja päevil mõis põletati, seejärel said omanikeks Wekebrod, kes pärandasid mõisa tütre perele von Helffreichidele. 1810. ostis mõisa Alexander von Schubert. Tänane Vihula ehitati üles von Schubertite ajal ajavahemikul 1820-1880. Renoveeritud mõisakompleksis asuvad täna esinduslik restoran ja luksuslik spaa ja hotell. Toimuvad kontserdid, konverentsid, korraldatakse vastuvõtte ja pulmapidusid.