Nõukogude Leedu stseenid

Näitus asub Klaipėda keskosas. Kui Nõukogude Liit 1940. aastal Leedu okupeeris, olid Klaivka ja Klaivka piirkond juba osa Saksa Reichist. Jaanuaris 1945 vallutas Klaivka Punaarmee. Sõjakomandöri registreerimisandmete kohaselt oli linnas sel ajal vaid 28 tsiviilisikut. Klaivkades algas uus nõukogude periood. Üks repressiivne režiim asendus teisega.
Näitus „Sovietmečio pėdsakais“ („Nõukogude aja jälgedes“) püüab peegeldada nõukogude aega ja 1990. aastate lõpus alanud muutusi ning aidata mõista keerulist nõukogude atmosfääri. Näitus jutustab uute elanike loo, „sotsialistliku“ Klaipėda ehitamise, nõukogude ideoloogia ja propagandapüüdluste, soovi hävitada kõik rahvuslik, rahvalik ja kodanlik, samuti religioosse teadvuse. Paljastuvad erinevad lood ja teemad: intelligentse inimese nõukogudeaegse elutoa interjöör illustreerib tolleaegsete inimeste igapäevaelu; improviseeritud „punane nurk“ ja nõukogude loosungid peegeldavad nõukogude propaganda meetodeid ja banaalsust; arvutiterminal demonstreerib Klaipėda Püha Neitsi Maarja, Rahukuninganna kiriku ehitamist ja selle saatust aastatel 1957–1963 jne.

Prantsuse komissariaat asub Klaipėda vanalinnas. Pärast Esimest maailmasõda eraldas Versailles' rahu Klaipėda piirkonna (Memel Gebiet ehk Territoire de Memel) Saksamaalt. Jaanuaris 1920 võttis ringkonna haldamise Saksa esindajalt üle Prantsusmaa poolt ametisse nimetatud administraator, brigaadikindral Dominique Odry, kes asus elama aadressile Perkasų tänav 3 (nüüd Sukilėlių tänav). Seega sai prefektuurist aastatel 1920–1923 Prantsuse kindralkomissariaadi asukoht ja Klaivka piirkonna tähtsaim riigiasutus.
10.–15. jaanuaril 1923 toimus Leedu valitsuse, armee ja laskurliidu korraldatud hästi organiseeritud ja edukalt läbi viidud sõjaline operatsioon, mida pikka aega tunti kui „Klaipeda maakonna ülestõusu“. Pärast seda liideti Klaipeda Leeduga. Sõjalise operatsiooni käigus murdis Mykolas Kalmantas-Bajorase juhitud eriüksuse 2. (Pagėgiai) lahingugrupp prefektuuri hoonesse ja hõivas selle. Ülemkomissar Gabriel Petisné oli sunnitud heiskama valge lipu ja alistuma.
Kultuuriloos seostatakse prefektuuri „mässuliste” võiduga, mis oli Klaipėda annekteerimise viimane osa. Seetõttu kujutatakse prefektuuri teatraalset ründamist, mida sõjaajaloo rekonstrueerijad jäljendavad, kui mälestatakse Klaivka Leeduga annekteerimist.

M52 “Sūduvis” miinitõrjelaev-muuseum asub Klaipėdas Karališkoji Danės veepiiril Lossisilla kõrval.
See on Lindau miinitraaleriklassi laev, mis ehitati aastatel 1956–1958 Lääne-Saksamaal. Nende laevade ülesanne on meremiinide avastamine ja hävitamine. Seetõttu on kere valmistatud Brasiilia tammest, tekk tiikpuust ja masinad mittemagnetilisest metallist.
Aastatel 1958–1999 kuulus laev Saksa mereväele ja kandis nime M1071 „Koblenz”. Aastatel 1978–1979 ehitati see miinitraalerilt miinijahtijaks.
1999. aastal anti laev üle Leedu mereväele. Mereväe laevu nimetatakse traditsiooniliselt Leedu ajalooliste piirkondade järgi, seega nimetati ka vastuvõetud laeva M52 „Sūduvis“. Laev teenis Leedut 22 aastat, osaledes rahvusvahelistel ja riiklikel õppustel ja operatsioonidel. 2021. aastal lahkus laev Leedu mereväe teenistusest ja anti üle Leedu Meremuuseumile. Seejärel avati 52 „Sūduvis“ avalikkusele ja kohandati muuseumi- ja hariduslikuks otstarbeks. Väljapanekul oleval laeval on autentne operatsioonivarustus.

Park asub Klaipėdas K. Donelaičio, Liepų, Trilapio ja S. Daukanto tänavate vahel.
Klaipėda skulptuuripark on mitmekihiline tunnistaja linna ja maailma ajaloost. Kalmistu, park, mälestusmärk, kunstipaik – kõik see ja palju muud mahub ühte kohta.
Aastatel 1944–1945 taastasid Nõukogude okupandid oma positsioonid Itaalias, kuid Kläpeda jäi ilma oma endistest elanikest. Kunagine uus, nüüdseks vana linnakalmistu jäeti hooletusse. Lõpuks, 1977. aastal, see likvideeriti, selle asemele ehitati skulptuuripark ja alustati kunstiteoste paigaldamist.
Tänapäeval tuntakse parki Leedu küpse modernismi vabaõhuskulptuurigaleriina. Siin on väljas 116 nõukogude perioodil (1977–1989) loodud teost. Lisaks kunstiteostele ja iidse kalmistu säilmetele on siin väljas ka monumendid:
• 1923. aasta Klaipėda ülestõusu sündmuste mälestusmärk (1925);
• Teise maailmasõja (1949–1980) Nõukogude sõdurite mälestusmärk, osa
millest lammutati 2022. aastal pärast sõja puhkemist
Venemaa Ukraina vastu;
• mälestuskivi Klaipėda vanadele elanikele –
Memelenderid (1992).
Mälestusmärkidega austatakse ka Prantsuse-Preisi sõja Prantsuse vange, Esimese maailmasõja Saksa keisririigi sõdureid, iseseisva Leedu sõdureid ning Teise maailmasõja Belgia, Poola ja Prantsuse vange.

Näitus asub Klaipėda keskosas.
Pärast Nõukogude okupatsiooni asusid Klaipėda repressiivstruktuurid (NKGB, KGB) linnahoonetes aadressil S. Nėries tänav 2 ja 4. Siin vangistati, kuulati üle ja piinati inimesi. Aastatel 1945–1953 vangistati S. Nėries tänava 4. maja keldrikambrites (nn sisevanglas) 8268 inimest. KGB kasutas neid hooneid kuni 1990. aastate keskpaigani, mil kolis teistesse ruumidesse.
1992. aastal asus S. Nėries tn 4 asuvas hoones Klaipėda territoriaaltolliasutus ning 2014. aastal avati keldris ekspositsioon pagulusest ja vastupanuliikumisest.
hoonest. Külastajad saavad näha kahte autentset kongi ja restaureeritud ülekuulamisruumi. Ekspositsioon tutvustab külastajale Nõukogude repressiivstruktuure, partisanisõda Lääne-Leedus, Kläpeda piirkonnas läbi viidud küüditamise protseduuri ja poliitvangide lugusid. Kläpeda piirkonna omapärane ajalugu (võrreldes teiste Leedu piirkondadega) tingis asjaolu, et ka nõukogudevastasel liikumisel olid omad iseärasused. Improviseeritud ülekuulamisruumis antakse külastajatele võimalus kogeda rõhuvat ja hirmutavat keskkonda, mida repressiivsete struktuuride kätte sattunud inimene pidi taluma.