Külma sõja ja Nõukogude okupatsiooni pärand Žemaitijas
Päev 1.
52 km
Klaipeda – Priekule – Klaipeda
Praktiline teave
- Reisiplaan on mõeldud juhendina – kuidas optimaalselt reisida ühes piirkonnas või riigis või kahes riigis eesmärgiga tutvuda nende sõjalise pärandiga;
- Juht peab ise planeerima – kui palju soovitatud objekte ja kohti ta ühe päeva jooksul uurida saab;
- Enne reisimist peaksite kontrollima vaatamisväärsuste (muuseumid, kollektsioonid, kindlustused jne) lahtiolekuaegu;
- Kohtade puhul, mille puhul on vaja eelnevalt broneerida (kohalikud giidid, erakogud jne), tuleb külastus broneerida, täpsustades kuupäeva ja kellaaja. Reisi tühistamise korral tuleb broneeritud kohti teavitada;
- Majutus tuleb ette broneerida. Suvehooajal ei pruugi majutus saadaval olla, eriti rannikul. Mõned toitlustusasutused ei pruugi talvehooajal avatud olla;
- Valige oma reisiks mitte ainult suvi, vaid ka teised aastaajad;
- Läti-Leedu-Eesti piiri võib maanteed mööda vabalt ja piiranguteta ületada igal ajal. Ühest riigist teise sisenemisel peab kaasas olema isikutunnistus või pass;
- Külastage turismiinfokeskusi, kust saate lisateavet, brošüüre ja kaarte.
Vaatamisväärsused
Vabadusvõitluste ja paguluse ajaloo muuseum Priekulės
Priekulės, Klaipėda tänaval (seal on teeviit).
Muuseum asub endise Ida-Preusia sandarmijaama hoonetes. Need ehitati 1909. aastal. tüüpilise projekti järgi. Pärast sõda olid hooned Nõukogude repressiivstruktuuride poolt hõivatud: 1945-1950. siin tegutses NKVD-MVD-MGB Priekulė maakonna allüksus, 1950-1953. – MGB Priekulė rajooni osakond, 1946-1953. siin asus ka Priekulė hulkujate staap. Inimesi kuulati üle ja piinati endise politseijaoskonna peahoones ja selle keldris, endises taluhoones vangistati kinnipeetavaid ning teise majja visati mõrvatute surnukehad. Laibad maeti hiljem krundi põhja aeda või viidi sealt välja ja visati Drukii turbarabasse.
Muuseum avas neis ruumides uksed 2006. aastal. Ekspositsiooni peateemadeks on sõjajärgne vastupanuvõitlus ja küüditamised selles Klaipėda piirkonnas. Muuseumis on ka välinäitus: väljas on pagulasvagun ja partisanipunkri koopia. Muuseumi territooriumile on loodud mälestusmärgid: paigaldatud kabel, rahvakunstnike loodud kabelisambad, ühishaua kohale on rajatud mälestusmärk.
Ekspositsioon “Sovietmečio pėdsakais” (“Nõukogude aja jälgedes”) Väike-Leedu ajaloomuuseumis
Klaipėda linna keskosas.
Klaipėda on ainulaadse saatusega maa. Kui 1940. a Nõukogude võim okupeeris Leedu, Klaipėda linn ja piirkond kuulusid juba Saksa Reichile. aastal 1945 Jaanuaris okupeeris Punaarmee Klaipėda. Sõjaväekomandandi registreerimisandmetel jäi linna selleks ajaks 28 tsiviilisikut. Nii algas Klaipėda uus nõukogude lava. Üks repressiivrežiim asendus teisega.
Ekspositsiooni "Nõukogude aja jäljed" korraldajate eesmärk on õhutada nõukogude aega ja 9. detsembrit. lõpus alanud muutuste peegeldus, rääkida nõukogude aja keerulisest ruumist. See räägib uutest elanikest, "sotsialistliku" Klaipėda ehitamisest, nõukogude ideoloogia ja propaganda püüdlustest, vastupanust rahvusliku, kodaniku- ja religioosse teadvuse allasurumisele. Arendatakse eraldi lugusid ja teemasid: nõukogudeaegse intelligentsi elutoa interjööri ekspositsioon illustreerib tolleaegsete inimeste igapäevaelu; improviseeritud "punanurk" ja nõukogudeaegsed loosungid kõnelevad nõukogude propaganda meetoditest ja banaalsusest; Arvutiterminalis tutvustatakse Klaipėda Maarja Rahukuninganna kiriku ehitust ja selle saatust aastatel 1957-1963. jne
Teise maailmasõja näitus "Muuseum 39/45"
Väike-Leedu Ajaloomuuseumile kuuluv „Muziejus 39/45“ jutustab Teise maailmasõja sündmustest Klaipėdas ja piirkonnas. Muuseum asub endise Klaipėda lossi idaküljel valli all, kuhu Saksa väed olid sõja ajal rajanud lõhkeainetelao.
Muuseumi ekspositsioon on kaasaegne ja külastajatele kaasahaarav: ekspositsioon koosneb neljast saalist, mis esitlevad sõjaaja erinevaid perioode, ning saalidesse on paigaldatud 13 interaktiivset punkti. Saalis „Klaipeda sõja eelõhtul“ on väljas ajaloolised dokumendid ja fotod, samas kui tolleaegseid radikaalseid muutusi Euroopas kirjeldatakse originaalsel animeeritud kaardil. Saalis „Klaipeda vallutamine“ peegeldatakse Klaipeda ja selle elanike väga traagilist ajalugu, samas kui teises saalis „Klaipeda pärast sõda“ on installatsioon, mis mälestab linna lammutatud kirikuid. Viimases – Mälestuste saalis – on sümboolne kuue meetri pikkune klaaskatusega vanker, mille all on väljas mitu lihtsat majapidamistarvet, mis kunagi kuulusid nii Saksa sõduritele kui ka Klaipeda tsiviilisikutele. Klaas on kaetud liivakihiga, seega tuleb eksponaatide nägemiseks liiva sõrmedega maha pühkida.
Miinivastane laev-muuseum M52 "Sūduvis"
Klaipėda linna Kuningliku Taani muldkeha lossisilla kõrval.
"Lindau" miinitraalerite klassi kuuluv laev on ehitatud aastatel 1956-1958. Lääne-Saksamaal. Nende laevade eesmärk on avastada ja hävitada meremiine. Vastavalt sellele oli laeva kere valmistatud Brasiilia tammest, tekid tiikpuust ja seadmed mittemagnetilisest metallist.
1958-1999 laev kuulus Saksa mereväele ja ristiti M1071 Koblenziks. 1978-1979 miinijahtijast muudeti see miinijahtijaks (miinijahtijaks).
aastal 1999 laev anti üle Leedu armee mereväele. Nende vägede laevad on traditsiooniliselt saanud nime Leedu ajalooliste piirkondade järgi, mistõttu uus laev ristiti selle nimega - M52 "Sūduvis". Laev teenis Leedut 22 aastat, osales rahvusvahelistel ja riiklikel õppustel ja operatsioonidel.
aastal 2021 laev lõpetas teenistuse Leedu mereväes ja anti üle Leedu meremuuseumile. M52 "Sūduvis" kohandati avalikkusele avamisel muuseumi- ja haridustegevuseks. Eksponeeritud laev autentse töövarustusega.
M52 "Sūduvio" töömaht 463 t, mootori võimsus 4000 hj, kiirus 16,5 sõlme (30,6 km/h), meeskond 42 inimest. Laeva relvastus ja varustus: 40 mm kaliibriga kahur, akustiline süsteem, miinipilduja robot.
Skulptuuripark Klaipėdas
Klaipėda linnas K. Donelaitise, Liepai, Trilapiase ja S. Daukantase tänavate vahel.
Klaipėda skulptuuripark on linna ja maailma ajaloo mitmekihiline tunnistaja. Kalmistu, park, memoriaal, kunstiruum – kõik see ja palju muud mahub sellesse ühte ruumi.
1944-1945 Nõukogude okupandid seadsid end taas Leedus sisse ja Klaipėda linn jäi vanadest elanikest ilma. Kunagi olid uued ja nüüd vanad linnakalmistud mahajäetud, vandaalitsetud ja hävitatud. Lõpuks need kaotati ja 1977. a nende asemele rajati skulptuuripark. Kunstiteoseid on hakatud ehitama. Räägitakse, et "sotsialistliku realismi kaanonitest kaugel olevad kunstistrateegiad: abstraktsioon, sürrealism, minimalism, sisseehitatud kunst" kujundati ja realiseeriti siin oskuslikult nõukogude tsensuuri aastatel.
Tänapäeval on see park tituleeritud Leedu küpse modernismi vabaõhuskulptuuride galeriiks. Näitusel on 116 nõukogude ajal (1977–1989) loodud teost. Siin on aga lisaks kunstiteostele ja vanade kalmistute säilmetele ka teisi kihte ja monumente:
- Napoleoni sõdu mälestav kindlustusseade – kaitsevõimalus (1812);
- mälestusmärk 1923. aastal Klaipėda ülestõusu eest (1925);
- mälestusmärk Nõukogude Liidu Teise maailmasõja sõduritele (1949-1980; pärast Venemaa sõja algust Ukraina vastu 2022. aastal demonteeriti osa memoriaalist);
- mälestuskivi Klaipėda piirkonna vanadele elanikele - memelanderitele (1992).
Mälestusmärgid austavad ka Prantsuse-Preisi sõjas langenud Prantsuse vange, Esimese maailmasõja Saksa keisririigi sõdureid, Iseseisva Leedu sõdureid, belglasi, poolakaid ja Teise maailmasõja vange.
Alates 2005. aastast Skulptuuripargi ekspositsiooni eest hoolitseb Väike-Leedu ajaloomuuseum.
