Külma sõja ja Nõukogude okupatsiooni pärand Žemaitijas

Priekulės, Klaipėdos tänaval (seal on suunaviit).

Muuseum asub endise Ida-Preisimaa sandarmijaoskonna hoonetes. Need ehitati 1909. aastal tüüpprojekti järgi. Pärast sõda asusid hoonetes Nõukogude repressiivstruktuurid: aastatel 1945–1950 tegutses siin NKVD-MVD-MGB Priekulė kihelkonna allüksus, aastatel 1950–1953 MGB Priekulė rajooni osakond ja aastatel 1946–1953 asus siin ka Priekulė märulipolitsei peakorter. Endise jaoskonna peahoones ja selle keldris kuulati üle ja piinati inimesi, kinnipeetavaid hoiti vangistuses endises taluhoones ning mõrvatute surnukehad visati teise hoonesse. Hiljem maeti surnukehad krundi sügavale aeda või viidi välja ja visati Drukiais turbasoosse.

Muuseum avas nendes ruumides uksed 2006. aastal. Ekspositsiooni peateemad on sõjajärgne vastupanuvõitlus ja küüditamised selles Klaipėda piirkonnas. Muuseumil on ka väliekspositsioon: väljas on küüditamisvanker ja partisanide punkri koopia. Muuseumi territooriumile on loodud mälestusmärke: paigaldatud on kabel, seisavad rahvakunstnike loodud kabelisambad ja ühishaua kohale on ehitatud mälestusmärk.

Näitus asub Klaipėda keskosas. Kui Nõukogude Liit 1940. aastal Leedu okupeeris, olid Klaivka ja Klaivka piirkond juba osa Saksa Reichist. Jaanuaris 1945 vallutas Klaivka Punaarmee. Sõjakomandöri registreerimisandmete kohaselt oli linnas sel ajal vaid 28 tsiviilisikut. Klaivkades algas uus nõukogude periood. Üks repressiivne režiim asendus teisega.
Näitus „Sovietmečio pėdsakais“ („Nõukogude aja jälgedes“) püüab peegeldada nõukogude aega ja 1990. aastate lõpus alanud muutusi ning aidata mõista keerulist nõukogude atmosfääri. Näitus jutustab uute elanike loo, „sotsialistliku“ Klaipėda ehitamise, nõukogude ideoloogia ja propagandapüüdluste, soovi hävitada kõik rahvuslik, rahvalik ja kodanlik, samuti religioosse teadvuse. Paljastuvad erinevad lood ja teemad: intelligentse inimese nõukogudeaegse elutoa interjöör illustreerib tolleaegsete inimeste igapäevaelu; improviseeritud „punane nurk“ ja nõukogude loosungid peegeldavad nõukogude propaganda meetodeid ja banaalsust; arvutiterminal demonstreerib Klaipėda Püha Neitsi Maarja, Rahukuninganna kiriku ehitamist ja selle saatust aastatel 1957–1963 jne.

Väike-Leedu Ajaloomuuseumile kuuluv „Muziejus 39/45“ jutustab Teise maailmasõja sündmustest Klaipėdas ja piirkonnas. Muuseum asub endise Klaipėda lossi idaküljel valli all, kuhu Saksa väed olid sõja ajal rajanud lõhkeainetelao.
Muuseumi ekspositsioon on kaasaegne ja külastajatele kaasahaarav: ekspositsioon koosneb neljast saalist, mis esitlevad sõjaaja erinevaid perioode, ning saalidesse on paigaldatud 13 interaktiivset punkti. Saalis „Klaipeda sõja eelõhtul“ on eksponeeritud ajaloolisi dokumente ja fotosid, samas kui tolleaegseid radikaalseid muutusi Euroopas kirjeldatakse originaalsel animeeritud kaardil. Saalis „Klaipeda vallutamine“ peegeldatakse Klaipeda ja selle elanike väga traagilist ajalugu, samas kui teises saalis „Klaipeda pärast sõda“ on installatsioon, mis mälestab linna lammutatud kirikuid. Viimases – Mälestuste saalis – on sümboolne kuue meetri pikkune klaaskatusega vanker, mille all on väljas mitu lihtsat majapidamistarvet, mis kunagi kuulusid nii Saksa sõduritele kui ka Klaipeda tsiviilisikutele. Klaas on kaetud liivakihiga, seega tuleb eksponaatide nägemiseks liiva sõrmedega maha pühkida.

M52 “Sūduvis” miinitõrjelaev-muuseum asub Klaipėdas Karališkoji Danės veepiiril Lossisilla kõrval.
See on Lindau miinitraaleriklassi laev, mis ehitati aastatel 1956–1958 Lääne-Saksamaal. Nende laevade ülesanne on meremiinide avastamine ja hävitamine. Seetõttu on kere valmistatud Brasiilia tammest, tekk tiikpuust ja masinad mittemagnetilisest metallist.
Aastatel 1958–1999 kuulus laev Saksa mereväele ja kandis nime M1071 „Koblenz”. Aastatel 1978–1979 ehitati see miinitraalerilt miinijahtijaks.
1999. aastal anti laev üle Leedu mereväele. Mereväe laevu nimetatakse traditsiooniliselt Leedu ajalooliste piirkondade järgi, seega nimetati ka vastuvõetud laeva M52 „Sūduvis“. Laev teenis Leedut 22 aastat, osaledes rahvusvahelistel ja riiklikel õppustel ja operatsioonidel. 2021. aastal lahkus laev Leedu mereväe teenistusest ja anti üle Leedu Meremuuseumile. Seejärel avati 52 „Sūduvis“ avalikkusele ja kohandati muuseumi- ja hariduslikuks otstarbeks. Väljapanekul oleval laeval on autentne operatsioonivarustus.

Park asub Klaipėdas K. Donelaičio, Liepų, Trilapio ja S. Daukanto tänavate vahel.
Klaipėda skulptuuripark on mitmekihiline tunnistaja linna ja maailma ajaloost. Kalmistu, park, mälestusmärk, kunstipaik – kõik see ja palju muud mahub ühte kohta.
Aastatel 1944–1945 taastasid Nõukogude okupandid oma positsioonid Itaalias, kuid Kläpeda jäi ilma oma endistest elanikest. Kunagine uus, nüüdseks vana linnakalmistu jäeti hooletusse. Lõpuks, 1977. aastal, see likvideeriti, selle asemele ehitati skulptuuripark ja alustati kunstiteoste paigaldamist.
Tänapäeval tuntakse parki Leedu küpse modernismi vabaõhuskulptuurigaleriina. Siin on väljas 116 nõukogude perioodil (1977–1989) loodud teost. Lisaks kunstiteostele ja iidse kalmistu säilmetele on siin väljas ka monumendid:
• 1923. aasta Klaipėda ülestõusu sündmuste mälestusmärk (1925);
• Teise maailmasõja (1949–1980) Nõukogude sõdurite mälestusmärk, osa
millest lammutati 2022. aastal pärast sõja puhkemist
Venemaa Ukraina vastu;
• mälestuskivi Klaipėda vanadele elanikele –
Memelenderid (1992).
Mälestusmärkidega austatakse ka Prantsuse-Preisi sõja Prantsuse vange, Esimese maailmasõja Saksa keisririigi sõdureid, iseseisva Leedu sõdureid ning Teise maailmasõja Belgia, Poola ja Prantsuse vange.