Mööda raudse eesriide sõjaajaloo pärandi teid Tallinnast Liepajasse

Muuseum asub Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaama jaamahoones.

1997. aastast Haapsalus tegutsev Raudtee- ja Sidemuuseum tutvustab Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkust arenguteed ning ka infovahetuse viise ja võimalusi. Vanaduspuhkusel raudruunade kõrval kohtab siin muuhulgas viisakat jaamaülemat, luukeretelefoni ning saab astuda sisse vaksali postiagentuuri.

Väliekspositsioonis asub muuhulgas teise maailmasõja aegne Saksa auruvedur 52 3368. 

Auruvedur 52 3368 valmis 1943. aasta aprillis Münchenis Krauss-Maffei tehases ja suunati tööle Austriasse Villachi raudteedirektsiooni Bruck an der Mur depoosse. Edasi anti see rendile Ungari Riigiraudteele (MAV), kus võeti 7. juunil 1945 Punaarmee poolt trofeena arvele. Ungari-Rumeenia riigipiiri muutumisel sattus vedur 52 3368 Rumeenia raudteele (CFR). Augustis 1950 tehti vedur CFR Iași remonditehases ringi laiarööpmeliseks (1524 mm) ja anti üle NSV Liidule, kus töötas Odessa raudtee Kotovski ja Vapnjarka depoodes oktoobrist 1950 kuni 1956. aastani, mil arvati NSVL Teedeministeeriumi strateegilisse reservi. 26. augustil 1957 saabus vedur TE-3386 (ТЭ-3368, 1952. aastal oli seeria 52 ümber nimetatud seeriaks TE) Valga veduribaasi, kus sai endale sama aasta novembris veduri TE-450 Berliinis Borsigi tehases 1943. aastal ehitatud vanntendri (Wannentender), mis mahutas 32 m3 vett ja 10 t kütteainet. Vedur oli Valgas (vahepeal 1961-68 Tartu depoos) baasi likvideerimiseni 1997. aastal. Aastail 1950-85 oli tema läbisõit laiarööpmelise vedurina 463 216 km.

1942-45 ehitati 52 seeria vedureid üle Euroopa 14 tehases kokku 6295. Pärast Teist maailmasõda olid seeria 52 vedurid paisatud üle Euroopa Norrast Türgini ja Belgiast Nõukogude Liiduni. Viimases oli üle 2000 veduri – täpne arv on teadmata, kuna vedureid töötas erinevate ametkondade, sh ka julgeolekuorganite valduses. Eestis liikusid auruvedurid seeriast 52 esmakordselt aastail 1943-44 normaalrööpmelistena (laius 1435 mm). Alates 1953. aastast, mil nende veduritega Eesti laiarööpmelistel teedel vahetati kaubaliikluses välja senised Ameerika sõjavedurid seeriast Ša („šarikud“), on Eestis olnud 138 taolist vedurit.

1991. aastaks oli Eestisse jäänud vaid üks selline vedur – TE-3368. 8. mail 1998 toodi see Raudteemuuseumi eksponaadiks Haapsallu ning on üheks unikaalsemaks eksponaadiks ja (militaar)tehnikaajaloo mälestiseks Eestis tutvustades ühtlasi 20. sajandi raudtee-ajalugu laiemalt.

Kordon asub Vormsi saarel Hullo külas. Tegu on uusima Vormsile rajatud kordoniga, mille ehitamine jõudis lõpuni 1985. aasta kevadel. Tüüpilise sovetiaegse segaduse tõttu ehitati see Kaug-Põhja kordoni tüüpprojekti järgi: suurem osa kordoni kompleksist on ühise katuse all. Kordoni ehitamisega tegelesid vähemalt osaliselt demobiliseerimist ootavad ajateenijad,  “demblid”, kelle ärakasutamine oli toona tavaline nähtus. Valminud ehitises asus 106. Punalipulise piirivalvesalga 17. Piirivalvekordon. Hoonet kaua kasutada ei jõutudki, sest 1992. aasta lõpus sai selle uueks haldajaks juba taasiseseisvunud Eesti piirivalve. Kordonihoonesse on sisse ehitatud täismõõtmetega korvpallisaal ja rõdudega kinosaal. Hoone on eriline veel selle poolest, et kordoni tunnimehe vaatluspost on ehitatud katlamaja korstna otsa ja trepp sinna tiirutab ümber korstna. Objekti all olevad maatükid müüs hiljem Piirivalvet haldama hakanud siseministeerium 2008. aastal eraomandusse ning praeguseks on osa endise kordoni territooriumist elamumaa.  

Tegu on graniidist, umbes 2,5 m kõrguse kiviga, mille esiosa on poleeritud. Mälestusmärk asub Hullo küla kirikuaia läänepoolse sissekäigu vastas mändide vahel. Vormsi Vabadussõja mälestussammas avati 1929. aastal, sellekohane märge on rajatud ka kivisse. Üks vähestest Vabadussõja mälestussammastest, mis jäi püsti ka Nõukogude okupatsiooni ajal. Tõenäoliselt päästis samba rootsikeelne tekst ning aastaarvude 1918-1920 puudumine. Sambalt võib lugeda rootsi keeles: “Saare elanikud püstitasid kivi 1929. aastal vabadusvõitlejatele”. Sambal on all maakividest alus. Ümbritsetud on ta raudketiga omavahel ühendatud kividest. 

Vormsi saarel asuv Rumpo Mäe Talu on sobiv koht perepuhkuse veetmiseks, seminaride,
õppepäevade, loome- ja looduslaagrite korraldamiseks.

Oma külalistele pakume öömaja (38 kohta + lisakohad), toitlustamist (kokkuleppel), seminariruumide kasutamist, sauna ja jalgrattarenti. Meie koostööpartnerid pakuvad giiditeenust, süsta- ja jalgrattamatkasid, purjekasõitu, vibulaskmist, õpitubasid.

Tule Vormsisse ja avasta meie saart- kõige ilusam merevaade on just meie juures!

Vormsi saarel asuv Rumpo Mäe Talu on sobiv koht perepuhkuse veetmiseks, seminaride,
õppepäevade, loome- ja looduslaagrite korraldamiseks.

Oma külalistele pakume öömaja (38 kohta + lisakohad), toitlustamist (kokkuleppel), seminariruumide kasutamist, sauna ja jalgrattarenti. Meie koostööpartnerid pakuvad giiditeenust, süsta- ja jalgrattamatkasid, purjekasõitu, vibulaskmist, õpitubasid.

Tule Vormsisse ja avasta meie saart- kõige ilusam merevaade on just meie juures!