Õpilasfirma I Maailmasõda ja iseseisvumine

Eraldi õpilasfirma asutati 20. detsembril 1918. aastal. Tudengite ehete loomine on oluline sündmus Läti ajaloos. See oli aeg, mil Läti riik oli just loodud. Kui õpilaste südames oli patriotism, ühinesid noored oma riiki kaitsma.

Läti iseseisvus kuulutati välja 18. novembril 1918, kuid tegelik võim Lätis kuulus Saksa okupatsiooniinstitutsioonidele, kes tegid kõik, et Ajutise Valitsuse tööd takistada. Ajutine valitsus oli nõrk, tal polnud raha ega muid materiaalseid ressursse. 1918. aasta novembri keskel hakkasid Punaarmee üksused liikuma läände, et saavutada kontroll Ida-Euroopa üle.

Läti üliõpilaskorporatsioonid Selonija ja Talavija asusid aktiivselt tegutsema vastloodud Läti riigi Ajutise Valitsuse ja oma riigi idee kaitsmiseks. 23. novembril 1918 toimus Riias Vila Olava ärikoolis Läti üliõpilaste koosolek. Selle kohtumise eesmärk oli teha kõik Läti üliõpilased ajutise valitsuse käsutusse. Järgnenud arutelus tegi tšellist Reinhold Mushke ettepaneku luua õpilaste ühine lahingugrupp. Tema idee leidis kuulmiskõrvu. 20. detsembril 1918 loodi korporatsioonide "Selonia" ja "Talavija" eestvõttel eraldi õpilasfirma, mis allus vahetult Kaitseministeeriumile. Selts koosnes enam kui 210 mehest. Umbes pooled ettevõtte töötajatest olid viie staažika Läti üliõpilaskorporatsiooni Lettonia, Selonija, Lettgallia, Tālavija ja Fraternitas Lettica liikmed. Kaunistamisel osalesid ka õpilased väljastpoolt korporatsioone, aga ka koolide abituriendid. Kompanii ülemaks määrati kapten Nikolai Grundman.

See üksus oli komplekteeritud, väljaõpetatud minimaalselt ja kui bolševike armee Riiale lähenes, läks see Liepajasse Ajutist Valitsust valvama. Tsiviilõpilasest sõduriks muutmiseks toimus ulatuslik väljaõppeprotsess. Samal ajal valvasid nad raudteesildu, kuna raudtee nägi ette vägede liikumist ja varustamist. 1919. aasta veebruaris suunati nad kolonel Kalpaksi juhitavasse Läti eralduspataljoni, millega liitus ja osales Kurzeme vabastamislahingutes 1919. aasta kevadel. Läti Eraldipataljon muudeti brigaadiks ja Õpilaskompanii nimetati ümber Eraldi Õpilaspataljoniks. 1919. aasta kevadel oli palju lahinguid. Õpilaskompanii kaotas vabadusvõitlustes 12 ohvitseri. Pärast Riia vabastamist viidi õpilaspataljon üle erinevatesse sõjaväeasutustesse ja staapi.

Bermonti armee rünnaku ajal Riiale 9. oktoobril 1919 taastati õpilaspataljon. Selle moodustas kapten Friedrich Zommers. Üliõpilaspataljoni kuulus osa endise Eraldi Üliõpilaskonna sõjaväelasi, Läti Ülikooli üliõpilasi, aga ka riigiteenistujaid ja õpilasi. Üliõpilaspataljon osales koos Latgale diviisi rügementidega bermontlaste tagakiusamises Dobelesse ja Aucele. Pärast Riiga naasmist demobiliseerisid vabatahtlikud pataljoni. Sõda oli nende jaoks läbi, algasid õpingud ja tööelu.