Õpilasfirma I Maailmasõda ja iseseisvumine
Eraldi õpilasfirma asutati 20. detsembril 1918. aastal. Tudengite ehete loomine on oluline sündmus Läti ajaloos. See oli aeg, mil Läti riik oli just loodud. Kui õpilaste südames oli patriotism, ühinesid noored oma riiki kaitsma.
Läti iseseisvus kuulutati välja 18. novembril 1918, kuid tegelik võim Lätis kuulus Saksa okupatsiooniinstitutsioonidele, kes tegid kõik, et Ajutise Valitsuse tööd takistada. Ajutine valitsus oli nõrk, tal polnud raha ega muid materiaalseid ressursse. 1918. aasta novembri keskel hakkasid Punaarmee üksused liikuma läände, et saavutada kontroll Ida-Euroopa üle.
Läti üliõpilaskorporatsioonid Selonija ja Talavija asusid aktiivselt tegutsema vastloodud Läti riigi Ajutise Valitsuse ja oma riigi idee kaitsmiseks. 23. novembril 1918 toimus Riias Vila Olava ärikoolis Läti üliõpilaste koosolek. Selle kohtumise eesmärk oli teha kõik Läti üliõpilased ajutise valitsuse käsutusse. Järgnenud arutelus tegi tšellist Reinhold Mushke ettepaneku luua õpilaste ühine lahingugrupp. Tema idee leidis kuulmiskõrvu. 20. detsembril 1918 loodi korporatsioonide "Selonia" ja "Talavija" eestvõttel eraldi õpilasfirma, mis allus vahetult Kaitseministeeriumile. Selts koosnes enam kui 210 mehest. Umbes pooled ettevõtte töötajatest olid viie staažika Läti üliõpilaskorporatsiooni Lettonia, Selonija, Lettgallia, Tālavija ja Fraternitas Lettica liikmed. Kaunistamisel osalesid ka õpilased väljastpoolt korporatsioone, aga ka koolide abituriendid. Kompanii ülemaks määrati kapten Nikolai Grundman.
See üksus oli komplekteeritud, väljaõpetatud minimaalselt ja kui bolševike armee Riiale lähenes, läks see Liepajasse Ajutist Valitsust valvama. Tsiviilõpilasest sõduriks muutmiseks toimus ulatuslik väljaõppeprotsess. Samal ajal valvasid nad raudteesildu, kuna raudtee nägi ette vägede liikumist ja varustamist. 1919. aasta veebruaris suunati nad kolonel Kalpaksi juhitavasse Läti eralduspataljoni, millega liitus ja osales Kurzeme vabastamislahingutes 1919. aasta kevadel. Läti Eraldipataljon muudeti brigaadiks ja Õpilaskompanii nimetati ümber Eraldi Õpilaspataljoniks. 1919. aasta kevadel oli palju lahinguid. Õpilaskompanii kaotas vabadusvõitlustes 12 ohvitseri. Pärast Riia vabastamist viidi õpilaspataljon üle erinevatesse sõjaväeasutustesse ja staapi.
Bermonti armee rünnaku ajal Riiale 9. oktoobril 1919 taastati õpilaspataljon. Selle moodustas kapten Friedrich Zommers. Üliõpilaspataljoni kuulus osa endise Eraldi Üliõpilaskonna sõjaväelasi, Läti Ülikooli üliõpilasi, aga ka riigiteenistujaid ja õpilasi. Üliõpilaspataljon osales koos Latgale diviisi rügementidega bermontlaste tagakiusamises Dobelesse ja Aucele. Pärast Riiga naasmist demobiliseerisid vabatahtlikud pataljoni. Sõda oli nende jaoks läbi, algasid õpingud ja tööelu.
Rohkem teabeallikaid
1. Läti riik ja selle mehed: Üliõpilasornament. Avaldatud ametlikus ajalehes "Latvijas Vēstnesis", 17.09.1998, nr. 270. Kättesaadav: https://www.vestnesis.lv/ta/id/49760 [vaadatud: 06.05.2021.].
2. Latvijas Radio 2 Läti sajandijutuartiklid “Tudengi kaunistus”, 2017. Kättesaadav: https://lr2.lsm.lv/lv/raksts/latvijas-simtgades-stastu-raksti/studentu-rota.a96849/ [vaadatud: 06.05 .2021.].
3. Üliõpilaste osalemine Läti vabadusvõitlustes - kuldsete tähtedega kirjutatud lehekülg Läti Ülikooli ajalukku. Avaldatud LV portaalis 11.11.2016. Kättesaadav: https://lvportals.lv/dienaskartiba/283270-studentu-daliba-latvijas-brivibas-cinas-zelta-burtiem-rašita-lappuse-latvijas-universitates-vesture-2016 [vaadatud: 06.05.2021.].
Seotud ajajoon
Seotud objektid
Monument kapten Zoltile ja üliõpilassõduritele
Asub Sloka linnas Jurmalas Liivi lahe ääres Kaugurciemi luidetes.
Mälestusmärk püstitati 1934. aastal, hävis Nõukogude okupatsiooni ajal ja taastati 1989. aastal. Kaugurciemsis toimus 18. mai hommikul 1919 lahing Läti rahvusvägede, kapten Paulis Zolti juhitud kompanii (~ 145 meest) ja Punaarmee vägede vahel. Sündmus on eriline selle poolest, et võitlus toimus kõige ebasoodsamates tingimustes, demonstreerides sõjalist julgust ja usku Läti riiki.
Lahingueelsel ööl puhkes torm ning positsioonid ja relvad lasti liivaga õhku. Lisaks saadi ebasobivat laskemoona. Kuna kaptenit enam väljakul ei olnud, kukkus Zolta väravavaht pärast väljakutset alla.
Zolt oli kogenud Läti ohvitser, kes osales Vene-Jaapani, Esimeses maailmasõjas ja Läti Vabadussõjas. Tema vend oli samuti sõjaväelane, poeg aga II maailmasõja ajal parameedik Läti Leegioni Läti Leegionis ja langes, eemaldades raskelt haavatud sõduri.
Täna saab näha lahinguväljale loodud mälestuspaika. Seda ümbritseb kaunis mereäärne mets ja meri, mis võimaldab tutvuda ajalooga meeldivas keskkonnas.
Kolonel Oskars Kalpaksi viimane puhkepaik
Asub Visagala kalmistul, Madona linnaosas
10. juulil 1927 avati Oskars Kalpaksile Kārlis Zāle ja Arnolds Dzirkaļsi valmistatud monument - kolmest figuurist koosnev kompositsioon, mille keskmes on muistne läti sõdalane kilbi ja mõõgaga käes, kuid mõlemal. sides on vehklev sõdur. Skulptuurigrupi jalamile on graniitalusele asetatud pronkstahvel, millele on graveeritud tekst, millel on ka Kalpakile pühendatud Edward Virza luuletus.
Oskars Kalpaks langes 1919. aastal. 6. märtsil "Airīte" lähedal, Skrunda - Saldus maantee poolsel küljel, 18. septembril viidi tema säilmed Liepāja põhjakalmistult üle Visagala perekonnakalmistule.
Monumendi avas kolonel O. Kalpaksi monumendikomisjoni esimees kindral J. Balodis, osalesid tollane president G. Zemgale, peaminister M. Skujenieks, Riigikogu esimees P. Kalniņš, sõjaminister R. Bangerskim ja K. Ulmanis. Monumendi aluskivi pandi 19. juunil 1925. aastal. Monumendi kivi on võetud polkovniku kodumajast Siena rabast, sellel kivil armastas O. Kalpaks lapsena viiulit mängida.
Oskars Kalpaksi muuseum ja mälestuspaik "Airītes"
Oskars Kalpaksi muuseum ja mälestuspaik Airītes asub Salduse ja Skrunda vahel, A9 maantee lähedal. Näitus sisaldab ulatuslikku teavet kolonel Oskars Kalpaksi ja tema pataljoni kohta ning tutvustab Läti Rahvusarmee ajalugu ja mälestuspaika Airītes. Näitus näitab kolonel Oskars Kalpaksit kui isiksust, sõdurit ja Läti iseseisvuse eest võitlejat. Ekspositsiooni osana on saadaval ka läti, inglise ja saksa keeles heliprotokollid. Need rõhutavad 1918/1919. aasta ajalooliste sündmuste tähtsust Läti riikluse kaitsmisel. Muuseumihoone on restaureeritud.
Sissepääs on tasuta; giidiga ekskursioon - tasuline. Kompleksis on puhkeala, park, takistusrada, on võimalik võtta mitmesuguseid kursusi, samuti on olemas seminarisaal kuni 30 inimesele.
