Sõltumatu õpilasfirma I Vabadussõjad
Eraldi õpilasfirma asutati 20. detsembril 1918. Õpilasfirma loomine on Läti ajaloos oluline sündmus. See oli aeg, mil Läti riik oli just loodud. Patriotismiga südames ühinesid õpilased ja noored oma riigi kaitsmiseks.
Kuigi Läti iseseisvus kuulutati välja 18. novembril 1918, kuulus tegelik võim Lätis Saksa okupatsioonivõimudele, kes tegid kõik endast oleneva, et takistada Ajutise Valitsuse tööd. Ajutine Valitsus oli nõrk, sel polnud raha ega muid materiaalseid ressursse. 1918. aasta novembri keskel alustasid Punaarmee üksused edasiliikumist läände, et saavutada kontroll Ida-Euroopa üle.
Läti üliõpilaskorporatsioonid "Selonija" ja "Talavija" asusid aktiivselt tegutsema, et kaitsta äsja moodustatud Läti riigi Ajutist Valitsust ja oma riigi ideed. 23. novembril 1918 toimus Riias Vilniuse Olava Kommertskoolis Läti üliõpilaste koosolek. Selle koosoleku eesmärk oli tagada, et kõik Läti üliõpilased alluksid Ajutise Valitsuse käsutusse. Ühe järgneva arutelu käigus tegi üliõpilane Reinholds Muške ettepaneku luua ühine üliõpilaste võitlusüksus. Tema idee leidis vastutulelikke kõrvu. Korporatsioonide "Selonija" ja "Talavija" algatusel loodi 20. detsembril 1918 eraldi üliõpilaskompanii, mis allus otse Julgeolekuministeeriumile. Kompaniis oli üle 210 mehe. Ligikaudu pool kompanii töötajatest olid viie vanima Läti üliõpilaskorporatsiooni - Lettonia, Selonija, Lettgallia, Tālavija ja Fraternitas Lettica - liikmed. Kompaniiga liitusid ka üliõpilased väljastpoolt vennaskondi, aga ka keskkooli lõpetajad. Kompaniiülemaks määrati kapten Nikolajs Grundmans.
See üksus oli mehitatud, minimaalselt välja õpetatud ja kui bolševike väed Riiale lähenesid, läks see Liepājasse Ajutist Valitsust valvama. Seal toimus põhjalik väljaõppeprotsess, et tsiviilüliõpilasest sõdur teha. Samal ajal valvasid nad raudteesildu, kuna raudtee tagas vägede liikumise ja varustamise. 1919. aasta veebruaris saadeti nad kolonel Kalpaksi juhitud Läti eraldi pataljoni, millega nad liitusid ja osalesid 1919. aasta kevadel Kuramaa vabastamise lahingutes. Läti eraldi pataljon reorganiseeriti brigaadiks ja üliõpilaskompanii nimetati ümber eraldi üliõpilaspataljoniks. 1919. aasta kevadel toimus palju lahinguid. Üliõpilaskompanii kaotas Vabadusvõitlustes 12 ohvitseri. Pärast Riia vabastamist viidi üliõpilaspataljon üle erinevatesse sõjaväeasutustesse ja peakorteritesse.
Bermonti armee rünnaku ajal Riiale 9. oktoobril 1919 taasmoodustati üliõpilaspataljon. Selle formeerimist juhtis kapten Fridrihs Sommers. Üliõpilaspataljoni koosseisu kuulusid endise Eraldi Üliõpilaskompanii sõdurid, Läti Rakenduskõrgkooli üliõpilased, samuti ametnikud ja koolilapsed. Koos Latgale diviisi rügementidega osales üliõpilaspataljon bermontlaste jälitamises Dobelesse ja Aucesse. Pärast Riiga naasmist demobiliseerusid pataljoni vabatahtlikud. Sõda oli nende jaoks läbi ning algas õpingute ja tööelu.
Rohkem teabeallikaid
1. Läti riik ja selle mehed: üliõpilasgrupp. Avaldatud ametlikus ajalehes "Latvijas Vēstnesis", 17.09.1998., nr 270. Saadaval: https://www.vestnesis.lv/ta/id/49760 [vaadatud: 06.05.2021.].
2. Läti Raadio 2 Läti sajanda aastapäeva lugu „Studentu rota“, 2017. Saadaval: https://lr2.lsm.lv/lv/raksts/latvijas-simtgades-stastu-raksti/studentu-rota.a96849/ [vaadatud: 06.05.2021.].
3. Üliõpilaste osalemine Läti Vabadusvõitluses - kuldsete tähtedega lehekülg Läti Ülikooli ajaloos. Avaldatud LV portaalis 11.11.2016. Saadaval: https://lvportals.lv/dienaskartiba/283270-studentu-daliba-latvijas-brivibas-cinas-zelta-burtiem-rakstita-lappuse-latvijas-universitates-vesture-2016 [vaadatud: 06.05.2021.].
Seotud ajajoon
Seotud objektid
Kapten Zolti ja õpilassõdurite mälestusmärk
Asub Jurmala linnas, Slokas, Liivi lahe ääres Kaugurciemi luidetes.
Mälestusmärk püstitati 1934. aastal, see hävis Nõukogude okupatsiooni ajal, kuid taastati 1989. aastal. Kaugurciemsis toimus 18. mai 1919. aasta hommikul lahing Läti Rahvusvägede, kapten Paulis Zoltsi juhitud kompanii (~145 meest) ja Punaarmee vägede vahel. Sündmus on eriline selle poolest, et lahing toimus äärmiselt ebasoodsates tingimustes, näidates üles sõjalist julgust ja usku Läti riiki.
Lahingule eelneval ööl puhkes torm, mille tagajärjel kattis positsioone ja relvi liiv. Lisaks saadi ebapiisav laskemoon. Kui vaenlane ründas, asusid kapten Zoltsi sõdurid otsustaval hetkel vasturünnakule, kasutades vintpüssi tääke ja saavutades võidu.
Zolts oli kogenud Läti ohvitser, kes oli osalenud Vene-Jaapani sõjas, Esimeses maailmasõjas ja Läti Vabadussõjas. Tema vend oli samuti sõdur, samas kui tema poeg oli Teise maailmasõja ajal meditsiinitudeng ning teenis Saksa armee Läti Leegionis meedikuna ja kukkus raskelt haavatud sõdurit oma positsioonidelt maha kandes.
Tänapäeval saab külastada lahingupaigale rajatud mälestuspaika. Lähedal asub kaunis mereäärne mets ja meri, mis võimaldab meeldivas keskkonnas ajalugu tundma õppida.
Kolonel Oskars Kalpaksi viimne puhkepaik
Asub Visagala kalmistul Madona maakonnas
Väljapanekul on Oskars Kalpaksi monument, mis avati 10. juulil 1927 Kārlis Zāle ja Arnoldis Dzirkalise poolt – kolmefiguuriline kompositsioon, mille keskel on kujutatud iidse läti sõdalast, kellel on käes kilp ja mõõk, ning tema mõlemal küljel seisavad kaks sõdalast. Skulptuurigrupi jalamil on graniidist alusele kaldu asetatud pronksist tahvel, millele on graveeritud tekst, mis sisaldab ka Edvards Virza Kalpaksile pühendatud luuletust.
Oskars Kalpaks langes 6. märtsil 1919 Skrunda-Salduse maantee ääres asuva „Airītē“ lähedal ja tema säilmed viidi 18. septembril Liepāja Põhjakalmistult Visagalas asuvale perekonnakalmistule.
Monumendi avas kolonel O. Kalpaksi monumendikomitee esimees kindral J. Balodis toonase Vabariigi presidendi G. Zemgalase, peaminister M. Skujenieksi, Saeima spiikri P. Kalniņši, sõjaminister R. Bangerskise ja K. Ulmanise juuresolekul. Monumendi nurgakivi pandi 19. juunil 1925. Monumendi kivi toodi koloneli sünnikodust Siena soost, sellel kivil armastas O. Kalpaks lapsepõlves viiulit mängida.
Oskars Kalpaksi muuseum ja mälestuspaik "Airītes"
Oskars Kalpaksi muuseum ja mälestuspaik Airītes asub Salduse ja Skrunda vahel, A9 maantee lähedal. Näitus sisaldab ulatuslikku teavet kolonel Oskars Kalpaksi ja tema pataljoni kohta ning tutvustab Läti Rahvusarmee ajalugu ja mälestuspaika Airītes. Näitus näitab kolonel Oskars Kalpaksit kui isiksust, sõdurit ja Läti iseseisvuse eest võitlejat. Ekspositsiooni osana on saadaval ka läti, inglise ja saksa keeles heliprotokollid. Need rõhutavad 1918/1919. aasta ajalooliste sündmuste tähtsust Läti riikluse kaitsmisel. Muuseumihoone on restaureeritud.
Sissepääs on tasuta; giidiga ekskursioon - tasuline. Kompleksis on puhkeala, park, takistusrada, on võimalik võtta mitmesuguseid kursusi, samuti on olemas seminarisaal kuni 30 inimesele.
