Brestlitovski rahuleping I Maailmasõda

Brestlitovi rahuleping oli 3. märtsil 1918 Brestlitovis (praegu Brest Valgevenes) sõlmitud riikidevaheline leping ühelt poolt Venemaa ning teiselt poolt Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria ja Türgi vahel. Selle tulemusel lõppes vaenutegevus I maailmasõja idarindel ja Venemaast sai esimene riik, kes sõjast taganes.

Rahukõnelused Brestlitovskis olid alanud juba 1917. aasta detsembris, kuid need jõudsid kiiresti soiku, kuna kaks sõdivat osapoolt ei suutnud rahutingimustes kokku leppida. 1918. aasta veebruaris alustas Saksamaa idarindel uuesti sõjategevust, et sundida Venemaad aktsepteerima Saksamaa dikteeritud reegleid. 21. veebruaril okupeerisid sakslased Minski, 25. veebruaril Tallinna, 28. veebruaril kogu Läti territooriumi ja 1. märtsil Kiievi. Mõistes, et Venemaal pole enam lahinguvõimelist armeed, nõustub ta Saksa reeglite alusel sõlmitava rahulepinguga, loobudes suurtest aladest endise impeeriumi lääneosas. Brestlitovi rahuleping nägi ette Venemaa loobumise Poola ja Balti aladest, Ukraina iseseisvuse tunnustamise, armee ja mereväe täieliku demobiliseerimise ning tohutu remonditööde tasumise.

Rahuleping fikseeris Venemaa nõusoleku, jättes Latgalele, Kurzeme, Riia ja Saaremaa üleandmiseks Saksa võimu alla, kuid jättis lahtiseks küsimuse Vidzeme ja Eesti edaspidise kuuluvuse kohta. Läti Ajutine Rahvusnõukogu ei olnud selle tulemusega rahul ja avaldas märtsis 1918 protesti lepingus ette nähtud Läti territooriumi jagamise vastu. Vastavalt Berliini kokkuleppele (Bresti rahulepingu lisa), mis sõlmiti peaaegu kuus kuud hiljem - 27. augustil, loobus Venemaa "kõrgeimast võimust" Vidzeme ja ka Eesti üle.

Haldusrežiim oli tollal sakslaste poolt okupeeritud Läti territooriumil karm, liikumine väga raske, näiteks kaeti Riia ümber okastraataed, kust lasti aeg-ajalt läbi elekter, et vältida inimeste väljapääsu või sisenedes Riia linna. Elamistingimused olid väga rasked, kehtisid kaubanduspiirangud, toitu jagati standardselt, inimesi mobiliseeriti sundtööjõuteenistusse.

Vaatamata võidule idarindel Venemaa vastu, halvenes olukord Saksamaal ja tema liitlastel 1918. aasta teisel poolel järsult. Sakslased olid sunnitud tunnistama lüüasaamist ja läksid Prantsusmaale relvarahukõnelusi alustama. 11. novembril 1918 lõpetas I maailmasõja Compiegne'i vaherahu sõlmimine, mis nägi ette Saksamaa loobumise Brestlitovi rahulepingust. Kuid kaks päeva hiljem, 13. novembril, pärast Brestlitovi rahulepingu tühistamisest teatamist, suunas Nõukogude Venemaa Balti Punaarmeed. Lätit ja Eestit ähvardas uus okupatsioon.