Brest-Litovski rahu I I maailmasõda

Brest-Litovski leping oli rahvusvaheline leping, mis allkirjastati 3. märtsil 1918 Brest-Litovskis (nüüd Brest, Valgevene) ühelt poolt Venemaa ja teiselt poolt Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria ja Türgi vahel. See lõpetas vaenutegevuse Esimese maailmasõja idarinnel ning Venemaast sai esimene riik, mis sõjast lahkus.

Brest-Litovski rahuläbirääkimised olid alanud 1917. aasta detsembris, kuid jõudsid kiiresti ummikseisu, kuna sõdivad pooled ei suutnud rahutingimustes kokku leppida. 1918. aasta veebruaris jätkas Saksamaa idarindel sõjategevust, et sundida Venemaad aktsepteerima Saksamaa dikteeritud tingimusi. 21. veebruaril vallutasid sakslased Minski, 25. veebruaril Tallinna, 28. veebruaril kogu Läti territooriumi ja 1. märtsil Kiievi. Mõistes, et Venemaal polnud enam lahinguvalmis armeed, nõustus ta sõlmima rahulepingu Saksa tingimustel, loovutades ulatuslikud territooriumid endise impeeriumi lääneosas. Brest-Litovski rahuleping nägi ette, et Venemaa loobub Poolast ja Baltimaade aladelt, tunnustab Ukraina iseseisvust, demobiliseerib täielikult oma armee ja mereväe ning maksab tohutuid reparatsioone.

Sõlmitud rahuleping fikseeris Venemaa nõusoleku anda Kuramaa, Riia ja Sāmsala Saksa võimu alla, säilitades samal ajal Latgale, kuid jättis lahtiseks Vidzeme ja Eesti tulevase omandi küsimuse. Läti Ajutine Rahvusnõukogu ei olnud selle tulemusega rahul ja esitas 1918. aasta märtsis protesti lepingus ette nähtud Läti territooriumi jagamise vastu. Peaaegu pool aastat hiljem – 27. augustil – allkirjastatud Berliini rahulepingu kohaselt loobus Venemaa ka Vidzeme ja Eesti üle "kõrgemast võimust".

Sel ajal Saksa okupatsiooni all olnud Läti territooriumil oli haldusrežiim range, liikumine oli väga raskendatud, näiteks Riia ümber püstitati okastraataed, mille kaudu aeg-ajalt juhiti läbi elektrit, et takistada inimeste lahkumist või sisenemist Riia linna. Elutingimused olid väga rasked, kehtisid kaubanduspiirangud, toitu normeeriti, inimesi mobiliseeriti sunnitööle.

Vaatamata võidule idarindel Venemaa üle halvenes Saksamaa ja tema liitlaste olukord 1918. aasta teisel poolel kiiresti. Sakslased olid sunnitud tunnistama lüüasaamist ja suundusid Prantsusmaale vaherahu läbirääkimisi alustama. 11. novembril 1918 lõpetas Compiègne'i vaherahu allkirjastamine, mis nägi ette Saksamaa loobumise Brest-Litovski rahulepingust, Esimese maailmasõja. Kaks päeva hiljem, 13. novembril, olles teatanud Brest-Litovski rahulepingu tühistamisest, viis Nõukogude Venemaa Punaarmee Baltimaadesse. Lätit ja Eestit ähvardas uus okupatsioon.