Pēteris Stučka
I Maailmasõda, I Maailmasõda ja iseseisvumine

Pēteris Stučka (1865-1932) - jurist, poliitik, publitsist, raamatukirjastaja, üks Uue Voolu juhte, mitmete sotsialistliku ja kommunistlike ajakirjandusväljaannete toimetaja.

Sündis 1865. aastal jõukas talupojaperes Koknese vallas Vecbirzniekis. Stučka isa Jānis Stučka oli nooruses sarikamees, hiljem töötas ta rahvaõpetaja ja raiskajana ning abielludes sai suure talu peremeheks.

1879. aasta sügisel astus ta Riia Saksa Gümnaasiumisse, kus kohtus Jānis Pliekšānsiga. 1884. aastal asusid mõlemad õppima Peterburi ülikooli, liitudes ülikooli läti üliõpilaste rühmaga. Stučka lõpetas ülikooli 1888. aastal, naaseb Riiga ja asub tööle Läti demokraatliku ajalehe Dienas Lapa toimetajana. 1897. aasta suvel suleti ajutiselt Dienas Lapa ja Stučka ise arreteeriti. Kuni jaanuarini 1898 oli Stučka vangis Riias Vidzeme kubermangu vanglas.

Seejärel saadetakse ta Vitebskisse. Pärast 1905. aasta revolutsiooni repressioone naasis Riiga. Aastast 1907 töötas advokaadina Peterburis, asutas erakirjastuse "Dzirkstele", hakkas välja andma lätikeelset marksismi propageerivat ajakirja (ajakirja nimed muutuvad mitu korda - "Atvases", Jaunais Pūrs "," Dzirkstele " ," Ciba " jne), kus ta avaldab mõtisklusi väga erinevatel teemadel. Ta oli ka Läti Sotsialistliku Nõukogude Vabariigi valitsuse juht (1919), mis tulenes 4. detsembril 1918 toimunud sündmustest: Venemaal moodustati Läti Nõukogude valitsus, mis avaldas 17. detsembril manifesti. kuulutades välja oma peamised eesmärgid. Läti Nõukogude valitsuse juht oli Pēteris Stučka, kes saabus Pihkvast Valka 21. detsembril. Punaarmee, sealhulgas Läti laskurrügemendid, lähenes kiiresti Riiale. See jäeti maha 2. jaanuaril 1919 Läti ajutise valitsuse Kārlis Ulmanise juhtimisel, jättes koha Pēteris Stučksile ja tema Nõukogude Läti valitsusele.

Stucka valitsus otsustas anda vene liikmetele õppetunni sotsialismi ehitamisest. Teda on valdanud veendumus, et "Läti töörahval" on kõik võimalused saada kommunistidele eeskujuks mitte ainult Venemaal, vaid võib-olla isegi Euroopas. Läti proletariaat valiti "tõrviku revolutsioonilisesse pulbertorni". Sellest kasvas välja 1919. aasta jaanuarist maini Nõukogude Lätis kogetud reformide terror ja radikalism, mida polnud võimalik täheldada isegi Venemaal. Stučka ja tema mõttekaaslased kiirustasid, et jõuda võimalikult kiiresti kauaoodatud sotsialismi, kuid põlesid maha, sest kaotasid kiiresti elanike lootuse ja toetuse, mis viis Nõukogude Läti kokkuvarisemiseni ja täieliku hävimiseni Läti sõja ajal. iseseisvusest. Peter Stučka tegi oma osa, kuid tegi seda nii halvasti, et temast sai vastik kommunist.

Hiljem oli Stučka NSV Liidu Ülemkohtu esimees (1923). 1931. aastal määrati Stuchka Moskva Nõukogude Õiguse Instituudi direktoriks. Pēteris Stučkase järgi said nime Aizkraukle linn, Läti Riiklik Ülikool ja Tērbatase tänav Riias. Peter Stuchka suri 25. jaanuaril 1932 Moskvas ja on maetud Punasele väljakule Kremli müüri lähedusse.