Esimesed Läti poliitilised organisatsioonid

Läti rahvuse kujunemine toimus mitmesugustes tingimustes ja pika aja jooksul. Seda mõjutasid Läti territooriumil toimunud haldus- ja majandusreformid ning üks neist arengutest oli uute sotsiaalsete ja poliitiliste organisatsioonide teke. Läti rahvuse kujunemine, sarnaselt teiste Kesk- ja Ida-Euroopa paikadega, oli haritud lätlaste algatatud rahvusliku liikumise tulemus. Haritud lätlased ja nende järeltulijad liitusid nende organisatsioonidega.

Läti ühiskonna elus oli pöördepunktiks 1905. aasta revolutsioon. Algselt väliste asjaolude poolt soodustatud revolutsioon saavutas lätlaste seas laialdase toetuse. Revolutsiooni käik, Läti huvide sõnastamine ja rahutuste jõhker mahasurumine soodustasid poliitilisi arutelusid ja mitmesuguste poliitiliste suundumuste kujunemist Läti ühiskonnas. Pärast revolutsiooni kaotas osa Läti ühiskonnast illusioonid Tsaari-Venemaa poliitilise režiimi ja selle eesmärkide suhtes. Just pärast revolutsiooni hakkas massiliselt tekkima mitmesuguseid organisatsioone, alustades Läti kooridest ja lõpetades erakondadega.

Üks organisatsioonidest on Riia Läti Selts, mis on vanim ametlikult asutatud Läti organisatsioon. Selts asutati 1868. aastal, kuid selle päritolu ulatub tagasi 19. sajandi esimesse poolde, mil tollal Saksa linnas täheldati esimesi lätlaste ühinemiskatseid. RLB asutamise initsiaatoriteks olid B. Dīriķis, arhitekt Jānis Fridrihs Baumanis ning kirjanik, publitsist ja majandusteadlane Rihards Tomsons. Seltsi põhikirjas oli üheks peamiseks eesmärgiks abi osutamine "puuduse käes kannatajatele". Teine eesmärk - levitada "kasulikke teadmisi, aga ka ausat korda ja igasugust vaimset valgustatust siinsete lätlaste seas" - oli rahvuslikult kindla suunitlusega. Sellel on silmapaistev tähtsus rahva ajaloos ning see sisaldab mitmete tähelepanuväärsete tänapäevaste Läti haridus-, kultuuri- ja teadusasutuste, aga ka Läti riikliku iseseisvuse juuri.

Esimene Läti organisatsioon, mille tegevus vastas erakonna definitsioonile, oli omakorda Miķelis Valtersi ja Ernests Rolavsi juhitud Läti Sotsiaaldemokraatlik Liit, mis asutati 22.07.1903. See sotsialistlikele ideedele tuginev partei on laiemalt tuntud Läti suveräänsuse idee väljendajana. Kuni Esimese maailmasõjani olid kaks kõige olulisemat rühmitust sotsialistid ja kodanikuparteid. Sotsialistide seas oli mõjukaim 1904. aastal asutatud Läti Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei (LSDSP), milles bolševike ja vähemusrahvuste tiib kerkisid selgelt esile umbes 1912. aastal. Lisaks LSDSP-le tegutsesid Läti territooriumil ka selgelt vasakpoolsed vene ja juudi sotsialistlikud parteid.