Die ersten lettischen öffentlichen und politischen Organisationen

Lätlaste kui rahvuse kujunemine toimus mitmesugustel tingimustel ja pika aja jooksul. Seda mõjutasid haldus- ja majandusreformid Läti territooriumil ning üheks selliseks arengusuunaks oli uute ühiskondlike ja poliitiliste organisatsioonide teke. Läti rahvuse loomine, nagu ka mujal Kesk- ja Ida-Euroopas, oli haritud lätlaste algatatud rahvusliku liikumise tulemus. Nende organisatsioonidega liitusid haritud lätlased ja nende kasvandikud.

Läti ühiskonnaelu piiriks oli 1905. aasta revolutsioon. Algselt välistest asjaoludest ajendatuna saavutas revolutsioon lätlaste seas laialdase poolehoiu. Revolutsiooni kulg, Läti huvide sõnastamine ja rahutuste jõhker mahasurumine soodustasid poliitilisi diskussioone ja erinevate poliitiliste suundade kujunemist Läti ühiskonnas. Pärast revolutsiooni kadusid Läti ühiskonnas illusioonid tsaari-Venemaa poliitilisest režiimist ja selle eesmärkidest. Kohe pärast revolutsiooni hakkasid massiliselt moodustuma erinevad organisatsioonid, alustades Läti kooridest ja lõpetades erakondadega.

Üks organisatsioonidest on Riia Läti Selts, mis on vanim ametlikult asutatud Läti organisatsioon. Ühing asutati 1868. aastal, kuid selle tekkelugu võib ulatuda 19. sajandi esimesse poolde, mil tollases Saksa linnas tehti esimesed katsed Läti ühingu loomiseks. RLB asutamise algatajad olid B.Dīriķis, arhitekt Jānis Fridrihs Baumanis ning kirjanik, publitsist ja majandusteadlane Rihards Tomsons. Ühingu põhikirja üks põhieesmärke oli aidata "hädavajajaid". Teine eesmärk - levitada "kasulikke teadmisi, aga ka õiglast korda ja igasugust valgustust siinsete lätlaste seas" oli rahvuslikult määratud suund. Sellel on silmapaistev tähtsus rahva ajaloos ja sellel on mitmete oluliste kaasaegsete Läti haridus-, kultuuri- ja teadusasutuste ning Läti riikliku iseseisvuse juured.

Omakorda esimene Läti organisatsioon, mille tegevus vastas erakonna määratlusele, oli Miķelis Valtersi ja Ernest Rolavase juhitud Läti Sotsiaaldemokraatide Liit, mis asutati 22. juulil 1903. aastal. See sotsialismi ideedest lähtuv partei on paremini tuntud Läti suveräänsuse idee väljendajana. Kuni Esimese maailmasõjani olid kaks kõige olulisemat klastrit sotsialistid ja kodanikuparteid. Sotsialistide seas oli mõjukaim 1904. aastal asutatud Läti Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei (LSDSP), kus 1912. aasta paiku olid suurte ja väikeste tiivad selgelt välja toodud. Koos LSDSP-ga olid Lätis ka märgatavalt vasakpoolsed vene ja juudi sotsialistlikud parteid.