Läti-Nõukogude Liidu rahuleping
I I maailmasõda, I Vabadussõjad

30. jaanuaril 1920, pärast Latgale vabastamist Punaarmee käest, sõlmisid Läti ja Nõukogude Venemaa salajase vaherahu. Läti pool oli nõudnud lepingu salajasust, et mitte tekitada tarbetuid komplikatsioone oma liitlase Poolaga, kes oli 1920. aastal Venemaaga tõsises sõjas olnud. Rahuläbirääkimisi ei saanud salajas hoida ja need algasid Moskvas 16. aprillil 1920. Täpselt aasta varem olid sakslased Liepājas riigipöörde korraldanud, vähendades Läti valitsuse jurisdiktsiooni ühe laeva („Saratov“) tekile ja mõnele Põhja-Vidzeme kihelkonnale. Aasta hiljem oli Läti vabastatud ja selle valitsus sai võitjana võimsa Nõukogude Venemaa juhtkonnaga rääkida. Ka Venemaa oli huvitatud rahu võimalikult kiirest sõlmimisest, et saaks koondada kõik oma jõud Poola ja Krimmis kindral Wrangeli juhitud tsaarivastase armee vastu. Näib, et rahuläbirääkimiste suurimateks vastasteks olid Venemaale põgenenud Läti bolševikud, kes unistasid Läti tagasivallutamise võimalusest, kuid kahe riigi vahel sõlmitud rahu teeks sellele unistusele lõpu.

Läti delegatsiooni Venemaaga peetavatel rahuläbirääkimistel juhtis sotsiaaldemokraat Jānis Vesmanis. Delegatsiooni kuulusid ka Pēteris Berģis, Ansis Buševics, Eduards Kalniņš ja Kārlis Pauļuks. Rahuläbirääkimisi peeti kuues komisjonis: sõjaline, poliitiline, juriidiline, kontsessioonide, finants- ja reevakueerimiskomisjon. 1920. aasta juulis kolisid läbirääkimised Moskvast Riiga. Pärast pikki ja keerulisi läbirääkimisi kirjutasid mõlemad pooled 11. augustil 1920 alla rahulepingule. Nõukogude Venemaa poolt kirjutasid rahulepingule alla Ā. Jofe ja J. Gaņeckis.

Rahuleping koosnes 23 artiklist. Lepingu teises lõigus tunnustas Venemaa Läti iseseisvust ja loobus „vabatahtlikult ja igaveseks“ „kõigist suveräänsetest õigustest (..) Läti rahva ja maa suhtes“. Asutav Kogu ratifitseeris rahuleping kiiresti ja enneolematu üksmeelsusega 2. septembril. Mitte ükski hääl ei olnud vastu. Läti ja Venemaa vaheliste riikidevaheliste suhete aluseks olevad põhimõtted, mis on juurdunud mõlema riigi poolt 11. augustil 1920 allkirjastatud rahulepingusse, kehtivad endiselt. Pärast rahulepingu sõlmimist jätkus piiri loomulik mahamärkimine. Piiri kirjeldamine mõõdistuste abil valmis 1923. aastal. Rahulepingu sõlmimine Lätiga tähendas ka seda, et Venemaa tunnustas Läti iseseisvust de iure. See oli aluseks Antandi riikide (Esimese maailmasõja võidukate riikide) Ülemnõukogule Läti de iure tunnustamiseks 26. jaanuaril 1920.