Läti rahuleping Nõukogude Venemaaga
I Maailmasõda, I Maailmasõda ja iseseisvumine

30. jaanuaril 1920 sõlmisid Läti ja Nõukogude Venemaa Latgale Punaarmee alt vabastamise lõppedes salajase relvarahulepingu. Läti pool oli nõudnud lepingu salastatust, et mitte tekitada tarbetuid tüsistusi oma liitlase Poolaga, kes 1920. aastal pidas Venemaaga ränka sõda. Rahukõnelusi ei saanud salata ja need algasid Moskvas 16. aprillil 1920. aastal. Täpselt aasta tagasi olid sakslased Liepajas sooritanud riigipöörde, vähendades Läti valitsuse jurisdiktsiooni ühele laevale ("Saratov") ja mõnele kihelkonnale Põhja-Vidzemes. Aasta hiljem Läti vabastati ja selle valitsus sai rääkida võimsa Nõukogude Venemaa juhtkonnaga võitjana. Venemaa oli huvitatud ka varajasest rahu saavutamisest, et saaks koondada kõik oma jõud Poolale ja kindral Wrangeli juhitavale Krimmi vastase suurarmeele. Näib, et rahuläbirääkimiste suurimad vastased olid Venemaale põgenenud Läti bolševikud, kes unistasid võimalusest Läti üle võtta, kuid kahe riigi vaheline rahu hajutab selle unistuse.

Läti delegatsiooni juhtis rahuläbirääkimistel Venemaaga sotsiaaldemokraat Jānis Vesmanis. Delegatsiooni kuulusid veel Pēteris Bergis, Ansis Buševics, Eduards Kalniņš ja Kārlis Pauluks. Rahukõnelused toimusid kuues komisjonis: sõjaline, poliitiline, juriidiline, järeleandmiste, finants- ja reevakuatsioonikomisjon. 1920. aasta juulis liikusid kõnelused Moskvast Riiga. Pärast pikki ja raskeid läbirääkimisi sõlmisid pooled 11. augustil 1920 rahulepingu. Nõukogude Venemaa nimel kirjutas rahulepingule alla Ā. Jofe ja J. Gaņeckis.

Rahuleping koosnes 23 artiklist. Lepingu teises punktis tunnustas Venemaa Läti iseseisvust ning "vabatahtlikult ja igaveseks" loobus "kõikidest suveräänsetest õigustest (..) Läti rahvale ja maale". Põhiseaduse Assambleel ratifitseeriti rahuleping kiiresti ja ühehäälselt 2. septembril. Vastuhääli ei olnud. Läti ja Venemaa suhete aluseks olevad põhimõtted, mille juured on mõlema riigi 11. augustil 1920 sõlmitud rahulepingus, kehtivad siiani. Pärast rahulepingu sõlmimist jätkus looduses looduse piiritlemine. Piiri kirjeldus koos mõõdistustega valmis 1923. aastal. Rahulepingu sõlmimine Lätiga tähendas ühtlasi, et Venemaa tunnustas Läti iseseisvust de jure. See oli aluseks Läti de jure tunnustamisele Antanti (I maailmasõja võitnud suurriikide) Ülemnõukogu poolt 26. jaanuaril 1920. aastal.