Suur kampaania Kaunase IX kindluses
II II maailmasõda

Saksa-Vene sõja algust ja 1941. aasta juuniülestõusu seostatakse holokausti algusega Leedus, kuna juutidevastased pogrommid algasid sõja esimestel päevadel, mida viisid läbi Saksa julgeolekupolitsei, SD operatiivgrupp ja Leedu valgetesse rüüdesse riietatud inimesed. Alates 10. juulist 1941 pidid kõik Kaunase juudid kandma rinnal eristavat märki – Taaveti tähte. Neil oli keelatud kõndida kõnniteedel, külastada parke ja väljakuid ning kasutada ühistransporti. Kaunase piirkondliku voliniku JA Lentzenase korraldusega ning Kaunase sõjakomandöri Jurgis Bobelise ja linnapea Kazys Palčiauskase 7. juulil 1941 allkirjastatud korraldusega nõuti, et kõik Kaunase juudid oleksid 15. augustiks kolinud Vilijampolės getosse. 15. augustiks 1941 oli Kaunase getosse viidud 30 000 juuti. Suurim juutide veresaun kogu natside okupatsiooniperioodi jooksul Leedus viidi läbi 29. oktoobril 1941 Kaunase IX kindluses (tuntud kui Suur aktsioon), mille käigus tapeti Kaunase getos isoleeritud juudid. Veresauna eelõhtul ajas Gestapo kõik geto vangid, suured pered, füüsiliselt nõrgad isikud, eakad ja haiged (umbes 10 000 inimest) Kaunase Demokratide väljakule eesmärgiga nad eraldada, minema ajada ja kindluses maha lasta. Selles veresaunas osales Rahvusliku Töökaitsepataljoni 3. kompanii ja umbes 20 Saksa Gestapo liiget. Natside sõnul puhastati Kaunase geto ebavajalikest juutidest, st juutidest, kes ei saanud Teises maailmasõjas sakslaste vajaduste rahuldamiseks töötada. Getosse jäi umbes 17 000 inimest.