Õiglased maailma rahvaste seas II Maailmasõda
Õiglane rahvaste seas on aunimetus, mis antakse mittejuudi päritolu isikutele juutide päästmise eest holokausti ajal (1933–1945) isikliku kasu taotlemata. Selle nime andis Yad Vashemis (Iisraeli holokausti uurimisinstituut Jeruusalemmas, asutatud 1953. aastal) tegutsev komisjon, mida juhib Iisraeli Ülemkohtu kohtunik. Auhinda antakse olenemata inimese sotsiaalsest staatusest – selle on saanud ka kuninglike perekondade liikmed, näiteks Taani ja Kreeka printsess Helena, printsess Alice ning Belgia kuninganna Elizabeth.
Nimepanemise protsessi kohta tõendite otsimine algab siis, kui päästetud inimene või tema sugulased avalduse esitavad. Komisjon uurib hoolikalt kõiki dokumente, sealhulgas ellujäänute ja teiste tunnistajate ütlusi, ning hindab ajaloolisi asjaolusid ja ohtu päästjale endale. Peamised kriteeriumid on: nominatsioonile saab kandideerida ainult juudi rahvusest isik, abi ei tohi anda pereliikmele ega kristlusse pöördunud isikule, see peab olema pikaajaline või märkimisväärne ning seda tuleb anda ilma rahalist kasu saamata.
Rahvaste seas õigeks tunnistatutele antakse erimedal Babüloonia Talmudist pärit kirjaga "Ühe elu päästmisega olete päästnud terve maailma" ja aukiri. Kui saaja on surnud, antakse auhind üle tema lähimatele sugulastele. Õigete nimed on graveeritud Yad Vashemi Õigluse Aia Õigluse Müürile. Varem istutati iga inimese auks puu, kuid ruumipuuduse tõttu on nimed nüüd jäädvustatud seinale. Auhinnad antakse üle Iisraelis toimuval spetsiaalsel tseremoonial ja kui isik ei saa osaleda, annavad auhinna üle oma riigis resideerivad Iisraeli diplomaadid.
2022. aastaks. Alates 2018. aasta algusest on 51 riigist 28 217 inimest saanud Õiglase tiitli, sealhulgas 924 Leedu kodanikku. Kõige rohkem autasusid anti Poola (6992) ja Hollandi (5778) kodanikele. Sõja ajal juute päästnud inimeste arvu ja kogu elanikkonna suhte poolest on Leedu Hollandi järel teisel kohal.
Leedus karistati juutide päästmist surmaga mitte ainult päästja, vaid ka kogu tema perekonna jaoks. Elanikke hoiatati selle eest väljapandud teadete abil. Sõjaajal pidid inimesed varjuma mitte ainult võimude, vaid ka naabrite või töökaaslaste eest, sest hirmuõhkkonnas elades võis igaüks isikliku kasu saamiseks kaevata. Kõige levinumad abistamisviisid olid peavarju pakkumine kodudes, võltsitud dokumentide hankimine ja abistamine getodest või vanglatest põgenemisel.
Üks kuulsamaid Leedu Õiglasi Rahvaste Seas on president Kazys Grinius, kes esitas 1942. aastal Kaunases asuvale Saksa Kindralkomissariaadile protestikirja seoses Leedu juutide mõrvamise ja 1941.–1942. aasta massimõrvadega. peitis Dmitri Gelperni oma majas. Ona Šimaitė, Vilniuse Ülikooli raamatukoguhoidja ja esimene leedulanna, kes selle tiitli sai (1966), kasutas oma tööpositsiooni selleks, et siseneda Vilniuse getosse, tuua sinna toitu ja muid tarvikuid, viia välja väärtuslikke ajaloolisi dokumente, otsida inimestele peavarju ja kanda korvidesse magama pandud lapsi.
Kirjanik Kazys Binkis ja tema abikaasa Sofija, kelle maja kutsuti "juudi hotelliks", Danutė Čiurlionytė-Zubovienė ja Vladimiras Zubovas, kes peitsid ja pakkusid peavarju kümnetele juutidele, kunstnik Olga Kuzmina-Dauguvietienė, Šiauliai linnapea Jackus Sondeckis, kes päästis kuulsa teatrieksperdi Markas Petuchauskase ja tema ema, lastearsti Petras Baublyse, kes päästis lapsi Kaunase lastekodus "Lopšelis", ning 1918. aastal iseseisvusakti allkirjastaja Steponas Kairys koos oma abikaasa Onaga, kes 1942. aastal pakkusid peavarju 11-aastasele Anusė Keilsonaitėle Vilniuse getost – need on vaid mõned vapratest inimestest, kes riskisid oma eluga, et teisi päästa.
Leedus hoiti juutide päästmise fakte pikka aega saladuses ja alles pärast iseseisvuse taastamist lõpetasid päästetud selle varjamise. Alates 2005. aastast on Leedus regulaarselt peetud tseremooniaid Rahvaste Seas Õiglaste austamiseks. 2015. aastal nimetati Vilniuses üks tänav Ona Šimaitė järgi. 2019. aastal avati Vilniuses mälestuskivi juutide päästjatele. Šiauliais avati "Maailma õigete" järgi nimetatud väljak. Rändnäitus "Ühe elu päästmine päästab terve maailma" reisib mööda riiki, jutustades 105 päästja lugusid. Alates 2019. aastast on õigete hauad tähistatud spetsiaalse 76 mm läbimõõduga messingist sildiga, millel on kaks kokkupandud kätt ja pealdised leedu, inglise ja jidiši keeles.
Rohkem teabeallikaid
Seotud ajajoon
Seotud objektid
Rahvaste Õigete väljak (monument)
aastal 2021 22. oktoober Šiauliais avati Ežero ja Vilniuse tänavate ristmikul Rahvaste Õiglaste väljak. See on esimene rahvaste õiglaste monument Leedus. Monumendi autor on projekteerija Adas Toleikis Šiauliaist ja algataja Šiauliai maakonna juudi kogukonna esimees Sania Kerbelis.
Loodud monumendil "Jungtis" on Šiauliai maakonna rahvaste õigete nimed, mälestades 148 juudi päästjat, ning kunstilised aktsendid tähistavad Šiauliai geto väravate asukohti. Šiauliai linna rajati kaks getot: nn Kaukazo kvartalisse ja Ežero–Trakų tänavale. veerand. Esimesse getosse saadeti füüsiliselt tugevad ja heas vormis isikud, teise - spetsialistid (arstid, mehaanikud jt). Šiauliai geto asutati 1941. aastal. suvel Šiauliai linna sõjaväekomandandi korraldusel ja likvideeriti 1944. aastal, kui Natsi-Saksamaa taganes ning järelejäänud juudid toimetati Stutthofi ja Dachau koonduslaagritesse. Rohkem kui 5950 juuti oli getodes vangis. Sõdade vahelisel ajal elas Šiauliais umbes 6500-8000 juuti, osa neist siirdus vabatahtlikult Venemaa sügavustesse ja pärast holokausti jäi alles umbes 350-500 juudi päritolu elanikku.
Kaušėnai holokausti memoriaal
Kaušėnai holokausti ohvrite mälestusmärk on paigaldatud Kaušėnai külla (Plungė rajoon) juutide veresauna paika. Mälestusmärk on pühendatud Teises maailmasõjas hävinud Plunge ja seda ümbritsevate külade juudi kogukonna mälestusele.
Mälestusmärk rajati viimase Plunge juudi Jakov Bunka initsiatiivil. Esimene monument püstitati 1952. aastal. Teise maailmasõja ohvrite eest ning 1986.–1989 rajati ka tammepuust monumentidest mälestusmärk surnud juutide austamiseks. aastal 2011 paigaldati mälestussein, mis ehitati lammutatud Plunge sünagoogi 1800 tellisest, millest igaüks on pühendatud mõrvatud inimese mälestusele, ning plaadile on kinnitatud plaadid 1200 (1800-st) juudi teadaolevate nimedega. seina. Mälestusmärgi juurde on loodud Päästjate allee, kus eraldi nimeveergudel on kirjas natside okupatsiooni ajal Plunges ja selle ümbruses hukkamõistetud juute päästnud isikud.
aastal 1941 12.-13.juuli Kaušėnai mäele tapeti ja maeti Plunge piirkonnast umbes 1800 juuti, keda oli varem 2 nädalat jõhkrates tingimustes Plunge sünagoogis hoitud. Genotsiidipäeval sõidutati need, kes suutsid kõndida, kõndima 5 km hukkamispaika, teised veeti veoautodega eraldi rühmadena. Ohvritel kästi kaevata endale augud, misjärel nad tulistati. Teine rühm pidi surnud matma ja endale uue augu kaevama.
Mälestusmärk on Euroopa juudi rahvuse tragöödiat kajastavate kõige muljetavaldavamate mälestusmärkide esikümnes.
Vytautas Macernise sünnikoht
Leedu luuletaja Vytautas Mačernise sünnikohas, Plungė linnaosas Šarnelė külas on rajatud poeedi sünnikoha rada. Seda 545 m pikkust rada mööda minnes jõuate poeedi hauale. Luuletaja suri 1944. aastal. 7. oktoober Seda lahingu ajal, kui teda tabas kogemata suurtükimürsu kild pähe. Pärast luuletaja surma viisid poeedi lähedased lahkunu tagasi Šarnelėsse, et matta tema kodulinna.
Mööda V. Macernise jalgteed liikudes ei tohi mööda minna ka lähedal asuvast Kerpauska allikast ja infostendist. See allikas meenutab olulist ajaloolist perioodi – juudi rahva genotsiidi Teise maailmasõja ajal. Kerpauska allikas asub parklast poeedi hauale viiva teeraja ääres. Teise maailmasõja ajal peitis Juoz ja Adolfina Kerpauskase perekond juute allika lähedal väikese künka jalamil asuvates maa-alustes punkrites ja selle all asuvas talus. Kolm ja pool aastat hoolitses perekond mitme juudi perekonna – kokku 16 inimese – eest ja kaitses neid hävingu eest. Nõukogude ajal pagendati Adolfina ja Juozas Kerpauskas ning nende lapsed Bronė ja Tomas Siberisse. Juozas Kerpauskas 1992. aastal ja Adolfina Kerpauskienė 2009. aastal. pälvis Päästeristi autasud.
Venclauskii maja-muuseum
Venclauskių majamuuseum on eksklusiivne sõdadevahelise historitsistliku arhitektuuriga elumaja Šiauliai linnas. Valge Maja hüüdnime saanud hoone ehitati 1926. aastal. endises Šiauliai eeslinna maades Kazimierose ja Stanislavas Venclauskiu perekonnale. Kazimieras ja Stanislava Venclauskiai - Leedu rahvusliku liikumise ja Leedu riigi taastamise osalised, tuntud ka paljude eksijate ja orbude eestkostjatena.
Teise maailmasõja ajal said Stanislava Venclauskienė ja tema tütred Danuta ja Gražbyle kuulsaks juutide päästjatena. Hoolimata sellest, et nende majas asus sõja ajal Saksa komandant, aitasid nad Šiauliai getos vangistatud juute ja varjasid nad koju. Danutė Venclauskaitėl oli luba siseneda Šiauliai getosse, külastades seal salaja toitu ja ravimeid. Kõik kolm naist on saanud rahvaste õiglase tiitli ja autasustatud hukkunute päästmise ristiga.
aastal 1991 Gražbylė ja Danutė Venclauskaitė kinkisid perekonna kodu Šiauliais asuvale "Aušrose" muuseumile. Hoones 2019.a pärast rekonstrueerimist asutati Venclauskių maja-muuseum. Muuseumi püsiekspositsioon jutustab Venclauski perekonna loo ning keldrikorrusel asuvad ruumid on pühendatud holokausti ja juutide päästmise teemadele.
