Õiglased maailma rahvaste seas II II maailmasõda
Õiglane Rahvaste Seas on aunimetus, mis antakse mittejuudi päritolu isikutele juutide päästmise eest holokausti ajal (1933–1945) ilma isikliku kasu taotlemata. Tiitli annab välja Yad Vashemi (Iisraeli Holokausti Uurimisinstituut Jeruusalemmas, asutatud 1953. aastal) komisjon, mida juhib Iisraeli Ülemkohtu kohtunik. Auhind antakse olenemata isiku sotsiaalsest staatusest – selle on saanud ka kuninglike perekondade liikmed, näiteks Taani ja Kreeka printsess Helena, printsess Alice ja Belgia kuninganna Elisabeth.
Nime andmise kohta tõendite otsimine algab siis, kui päästetud inimene ise või tema sugulased kandideerivad. Komisjon uurib hoolikalt kogu dokumentatsiooni, sealhulgas ellujäänute ja teiste tunnistajate ütlusi, hindab ajaloolisi asjaolusid ja päästja enda jaoks valitsenud ohtu. Peamised kriteeriumid on: nominatsioonile saab kandideerida ainult juudi rahvusest isik, abi ei tohi osutada pereliikmele ega kristlusse pöördunud isikule, see peab olema pikaajaline või märkimisväärne ning seda ei tohi osutada rahalist kasu saamata.
Rahvaste seas Õiglaseks tunnustatutele antakse erimedal Babüloonia Talmudist pärit kirjaga: "Ühe elu päästmisega olete päästnud terve maailma" ja aukiri. Kui saaja on surnud, antakse autasu üle tema lähimatele sugulastele. Õiglase nimi on graveeritud Yad Vashemi Õigluse Aia Õigluse Müürile. Varem istutati iga inimese auks puu, kuid ruumipuuduse tõttu on nimed nüüd müürile jäädvustatud. Auhinnad antakse üle Iisraelis toimuval spetsiaalsel tseremoonial ja kui inimene ise ei saa osaleda, annavad auhinna üle oma riigis elavad Iisraeli diplomaadid.
2022. aasta alguseks oli 51 riigist pärit 28 217 inimest, kellest 924 olid Leedu kodanikud, saanud tiitli „Õige rahvaste seas“. Suurim arv tiitli saajaid oli Poola (6992) ja Hollandi (5778) kodanikud. Sõja ajal juute päästnud inimeste arvu ja kogu elanikkonna suhte poolest on Leedu Hollandi järel teisel kohal.
Leedus karistati juutide päästmist surmaga, mitte ainult päästja, vaid ka kogu tema perekonna eest. Elanikke hoiatati selle eest väljapandud teadete abil. Sõjaajal tuli inimesi varjata mitte ainult võimude, vaid ka naabrite või kolleegide eest, sest hirmuõhkkonnas elades võis igaüks nende vastu isikliku kasu saamiseks pöörduda. Kõige levinumad abistamisviisid olid peavarju pakkumine oma kodus, võltsitud dokumentide väljastamine ning abistamine getodest või vanglatest põgenemisel.
Üks kuulsamaid Leedu õiglasi rahvaste seas on president Kazys Grinius, kes esitas 1942. aastal Kaunases asuvale Saksa kindralkomissariaadile protestikirja seoses Leedu juutide mõrvamisega ja peitis Dmitriy Gelperni aastatel 1941–1942 oma koju. Ona Šimaitė, Vilniuse Ülikooli raamatukoguhoidja ja esimene Leedu naine, kes selle tiitli sai (1966), kasutas oma tööpositsiooni Vilniuse getosse sisenemiseks, toidu ja muude varude toomiseks, väärtuslike ajalooliste dokumentide väljaviimiseks, inimestele peavarju otsimiseks ja korvides magama pandud laste väljaviimiseks.
Kirjanik Kazys Binkis ja tema abikaasa Sofija, kelle maja kandis nime "Juudi hotell", Danutė Čiurlionytė-Zubovienė ja Vladimiras Zubovas, kes peitsid ja pakkusid peavarju kümnetele juutidele, kunstnik Olga Kuzmina-Dauguvietienė, Šiauliai linnapea Jackus Sondeckis, kes päästis kuulsa teatrieksperdi Markas Petuchauskase ja tema ema, lastearsti Petras Baublyse, kes päästis lapsi Kaunase lastekodus "Lopšelis", ning 1918. aasta iseseisvusakti allkirjastaja Steponas Kairys, kes koos oma abikaasa Onaga pani 1942. aastal Vilniuse getost peavarju 11-aastasele Anusė Keilsonaitėle – need on vaid mõned vapratest inimestest, kes riskisid oma eluga, päästes teisi.
Leedus hoiti juutide päästmise fakte pikka aega saladuses ja alles pärast iseseisvuse taastamist lõpetasid päästetud selle varjamise. Alates 2005. aastast on Leedus regulaarselt peetud tseremooniaid maailma õiglaste austamiseks. 2015. aastal nimetati Vilniuses üks tänav Ona Šimaitė järgi, 2018. aastal avati Vilniuses mälestuskivi juutide päästjatele ja 2019. aastal avati Šiauliais "Õiglaste rahvaste seas" nime kandev väljak. Üle riigi rändab rändnäitus "Ühe elu päästmine päästab terve maailma", mis jutustab 105 päästja lugusid. Alates 2019. aastast on õiglaste hauad tähistatud spetsiaalse 76 mm läbimõõduga messingist sildiga, millel on kaks kokkupandud kätt ja pealdised leedu, inglise ja jidiši keeles.
Rohkem teabeallikaid
Seotud ajajoon
Seotud objektid
Õiglaste väljak rahvaste seas (monument)
22. oktoobril 2021 avati Šiauliais Ežero ja Vilniuse tänava ristmikul Rahvaste Seas Õiglaste väljak (monument). See on Leedu esimene Rahvaste Seas Õiglastele pühendatud monument. Monumendi lõi Šiauliais sündinud disainer Adas Toleikis ja monumendi idee algatas Šiauliai maakonna juudi kogukonna esimees Sania Kerbelis.
Monumendile „Jungtis“ on graveeritud Šiauliai maakonna „Õiglaste Rahvaste Seas“ perekonnanimed, mälestades sellega 148 juudi päästjat, samas kui kunstilised aktsendid tähistavad Šiauliai geto väravaid. Šiauliais oli kaks geto: nn Kaukazo kvartalis ja Ežero-Trakų tänava kvartalis. Esimesse saadeti füüsiliselt tugevad ja töövõimelised inimesed ning teise spetsialistid (arstid, mehaanikud jne). Šiauliai geto loodi 1941. aasta suvel Šiauliai komandandi käsul ja likvideeriti 1944. aastal Natsi-Saksamaa vägede taandumisel. Ülejäänud juudid viidi Stutthofi ja Dachau koonduslaagritesse. Getodes vangistati üle 5950 juudi. Sõdadevahelisel perioodil elas Šiauliais umbes 6500–8000 juudi, kellest mõned lahkusid vabatahtlikult Mandri-Venemaale. Pärast holokausti oli alles vaid umbes 350–500 juuti.
Kaušėnai holokausti memoriaal
Kaušėnai külas (Plungė rajoonis) on juutide mõrvapaigale rajatud Kaušėnai holokausti ohvrite mälestusmärk. Mälestusmärk on pühendatud Plungė ja ümbritsevate külade juudi kogukondadele, mis Teise maailmasõja ajal hävitati.
Mälestusmärk rajati Plungė viimase juudi Jakovas Bunka algatusel. Esimene Teise maailmasõja ohvrite mälestusmärk püstitati 1952. aastal ja aastatel 1986–1989 loodi tammepuidust mälestusmärkidest mälestusmärk mõrvatud juutidele. Mälestusmüüri ehitamiseks kasutati 2011. aastal lammutatud Plungė sünagoogi 1800 tellist, kusjuures iga tellis on pühendatud mõrvatud inimese mälestusele.
Seinale on kinnitatud tahvlid 1200 (1800-st) juudi teadaolevate nimedega. Memoriaali lähedal asub Päästjate allee ning allee postidele on raiutud nende nimed, kes päästsid natside okupatsiooni ajal Plungės ja selle ümbruses hukkamõistetud juute.
12. ja 13. juulil 1941 mõrvati Kaušėnai mäel umbes 1800 Plungė rajooni juuti, keda oli enne seda kaks nädalat Plungė sünagoogis julmades tingimustes hoitud. Genotsiidi päeval sunniti need, kes suutsid, viis kilomeetrit hukkamispaika kõndima, ülejäänud aga veeti eraldi gruppides veoautodega. Ohvritel kästi endale haud kaevata ja seejärel nad lasti maha.
Mälestusmärk on üks kümnest muljetavaldavamast juudi rahva tragöödiat kajastavast mälestusmärgist Euroopas.
Vytautas Macernise sünnikodu rada
Plungė rajoonis Šarnelė külas, leedu luuletaja Vytautas Mačernise sünnikohas, on rajatud rada luuletaja sünnikohta. Seda 545 m pikkust rada mööda kõndides jõuate luuletaja hauani. Luuletaja suri 7. oktoobril 1944 Seda lahingus, kui teda tabas kogemata suurtükimürsu kildudega pähe. Pärast luuletaja surma viisid sugulased lahkunu tagasi Šarnelėsse, et ta mattaks kodumaale.
V. Mačernise matkarajal jalutades ärge jätke vahele lähedal asuvat Kerpauskase allikat ja infopunkti. See allikas mälestab olulist ajalooperioodi – juudi rahva genotsiidi Teise maailmasõja ajal. Kerpauskase allikas asub tee ääres, mis viib parklast luuletaja hauale. Teise maailmasõja ajal peitis Juozas ja Adolfina Kerpauskase perekond juute maa-alustes punkrites, mis olid paigaldatud allika lähedal asuva väikese künka jalamile ja allpool asuvasse talusse. Kolm ja pool aastat hoolitses perekond mitme juudi perekonna – kokku 16 inimese – eest ja kaitses neid hävingu eest. Nõukogude ajal küüditati Adolfina ja Juozas Kerpauskas ning nende lapsed Bronė ja Tomas Siberisse. Juozas Kerpauskas pälvis 1992. aastal ja Adolfina Kerpauskienė 2009. aastal Päästeristi.
Venclauskiai majamuuseum
Venclauskiai majamuuseum on Šiauliai sõdadevahelise perioodi silmapaistev näide. Hoone, mida tuntakse ka Valge lossina, ehitati Kazimieras Venclauskase ja Stanislava Venclauskiene perekonnale 1926. aastal Šiauliai linna endise äärelinna maale. Kazimieras ja Stanislava Venclauskiai – Leedu rahvusliku liikumise ja Leedu riigi taastamise liikmed – on tuntud ka paljude orbude ja hüljatud laste eestkostjatena.
Teise maailmasõja ajal said Stanislava Venclauskienė ja tema tütred Danutė ja Gražbylė kuulsaks juutide päästjatena. Eirates tõsiasja, et sõja ajal asus nende majas Saksa komandant, aitasid nad Šiauliai getos vangistatud juute, peites neid majja. Danutė Venclauskaite'l oli luba Šiauliai getosse siseneda, seega tõi ta külla tulles salaja toitu ja ravimeid kaasa. Kõigile kolmele naisele on omistatud aunimetus „Õige rahvaste seas“ ja Elupäästev Rist.
1991. aastal annetasid Gražbylė ja Danutė Venclauskaite oma peremaja Šiauliais asuvale Aušrose muuseumile. Venclauskiai majamuuseum avati 2019. aastal pärast hoone rekonstrueerimist. Muuseumi püsinäitus jutustab Venclauskiai perekonna lugu, poolkeldri ruumid aga on pühendatud holokaustile ja juutide päästmisele.
Seotud lood
Šarnelė külaelanike vägiteod
Teise maailmasõja ajal päästsid kaks Šarnelė küla perekonda – Striaupiaid ja Kerpauskasid – surmaohust hoolimata juutide elud. Striaupiaid päästsid koguni 26 inimest, sealhulgas üheksa perekonda, ning Kerpauskaste talu metsa rajati peidupaik Alsėdžiai juudi köösneri perekonnale.