Leedu partisanide komandöride kongress
III Metsavendade liikumine

aastal 1948 Sügisel otsis Ülestõusmisringkonna staap talvitumispaika ja selleks valiti partisanide toetajate A. ja S. Mikniu kodutalu Minaičiai külas (Radviliškio rajoon). Sissid kaevasid aida alla väikese punkri, kuhu asusid elama ringkonna staabi liikmed.

aastal 1949 16. veebruar Minaičiai partisanide komandörid lõpetasid Leedu vabadusvõitluse deklaratsiooni koostamise ja avaldasid, mille peaeesmärgiks on Leedu parlamentaarse vabariigi taastamine aastatel 1920-1926. näiteks Kohtumistel osales ametlikult 8 inimest: Jonas Žemaitis-Vytautas, Juozas Šibaila-Merainis, Petras Bartkus-Žadgaila, Adolfas Ramanauskas-Vanagas, Aleksandras Grybinas-Faustas, Vytautas Gužas-Kardas, Leonardas Grigonis-Užpalis ja Bronius Liesys-Naktis.

Punkrit kasutati ka hiljem, milles partisaniapteeker Izabelė Vilimaitė-Stirna ravis Užpelkii lahingutes raskelt vigastada saanud partisani Laurynas Mingilas-Džiugast. aastal 1953 asustamata punker varises kokku ja suleti omanike poolt.

aastal 2010 alanud on partisanipunkri, kodutalu aida rekonstrueerimine ja monumendi ehitamine. Kõigi kaheksa deklaratsioonile alla kirjutanud partisani nimed on jäädvustatud skulptor Jonas Jagėlase loodud monumendis. Aidas on autentne klaaskattega partisanipunker, mida külastajad saavad pealt vaadata, ning aidas on ekspositsioon.

Leedu vabadusvõitlustega on seotud Radviliškise rajoonis Grinkiškise vallas Balandiškis asuv perekond Sajai partisanide toetajate kodutalu. Selle ajalugu tutvustatakse tavaliselt koos Mikniai kodutalu omaga, mis asub lähedal Minaičiais (Leedu vabadusvõitluse mälestusmärk).

See üksildane ja tagasihoidlik kodutalu oli sündmuste pealtnägija Viktoras Šniuolis-Vitvytise mälestuste ja mõningate uurimuste kinnitusel koht, kus võis ette valmistada Leedu Vabadusvõitluse Liikumise (LLKS) asutamisdokumente. Leedu Rahvuslikust Vabastusarmeest sai Nõukogude okupatsioonile vastupanu kõige olulisem organisatsioon, mis hõlmas kogu Leedu territooriumi. Teatatakse, et alates 1946. a Vabadussõjalased külastaksid seda kodutalu puhkama ja jõudu koguma. Pärast 1949 veebruar Mikniai kodutalus (aidasse paigaldatud punkris) tegutses LLKS-i avaliku partisanide diviisi staap ja ilmus LLKS-i perioodiline väljaanne ajaleht "Prie rymancių rūpintojėlios".

Partisanid külastasid Sayai kodutalu punkrit rohkem kui korra, talvitasid seal või said vigastusi ravida. Vabaduse kolle eksisteeris Sajai kodutalus 1952. aastani. Sama aasta sügisel punker avastati ja kodutalu omanikud arreteeriti.

Praegu on kodutalu peaaegu täielikult lagunenud, kuid sellel on monument, infostend ja kabelisammas, mis meenutab selles kohas toimunud olulisi ajaloosündmusi.

14. oktoober Šeduvas Vabaduse väljakul avati mälestussammas Ülestõusmisringkonna partisanidele. Monumendi autorid: skulptor Romanas Kazlauskas, arhitektid Arūnas Eduardas Paslaitis ja Viktorija Paslaitytė. See on Leedu genotsiidi ja vastupanu uurimiskeskuse (LGGRTC) ja Radviliškise rajooni omavalitsuse ühistöö.

Ülestõusmisringkonna partisanide monument, mis mälestab kõiki, kes võitlesid selles ringkonnas aastatel 1944–1953. Leedu partisanid, kes võitlesid ja hukkusid.

See on järjekordne monument, mis on pühendatud Leedu partisanide ringkondade mälestusele. Juba on jäädvustatud järgmised linnaosad: Algimantas – Troškūnai, Anykščiai rajoon, Didžioji Kova – Gelvonai, Širvintose rajoon, Tauras – Marijampolė, Žemaitiai – Telšiai ja Vytis – Vadokliai, Panevėžyse rajoon.

Memorialas įkurtas Kryžkalnyje, šalia svarbių kelių susikirtimo.  Didžiulis, memorialą žymintis kalavijo formos obeliskas, yra gerai matomas važiuojant autostrada Klaipėda-Vilnius ties Kryžkalniu.

Partizanų memorialas yra skirtas pagerbti Lietuvos partizanams, kurie pokario laikotarpiu kovojo prieš sovietinę okupaciją siekdami nepriklausomos Lietuvos. Tai viena didžiausių Lietuvoje vietų, įprasminančių partizanų pasiaukojimą ir atminimą.

Memorialas, sukurtas skulptoriaus Tado Gutausko ir architekto Sauliaus Pamerneckio, buvo atidarytas 2020 m. rugsėjo 20 d. Jis primena ne tik praeities aukas, bet ir kviečia lankytojus prisiminti laisvės kainą bei didžiuotis savo šalies istorija.

Memorialą sudaro trys dalys: 25 metrų aukščio kalavijo formos obeliskas, kuris simbolizuoja partizanų stiprybę ir kovos dvasią, taip pat atminimo siena, kurioje iškalti apie 20000 žuvusių partizanų vardai, išdėstyti Vyties kryžiaus formos stelose bei Pagerbimo aikštė su nežinomo partizano kapu, kuris simbolizuoja visus nežinomus ir neužrašytus, tačiau už Lietuvą paaukojusius savo gyvybes.