Rainiai veresaun II II maailmasõda
Rainiai veresaun on poliitvangide veresaun Telšiai vanglas NSV Liidu sõjaväe ja repressiivasutuste poolt 24.-25. juunil 1941. See algas NSV Liidu-Saksamaa sõja alguses, kui rindel kuulutati välja sõjaseisukord ja kõik poliitvangide juhtumid anti üle sõjaväetribunalidele. Enamik vange mõisteti mahalaskmisele, teised evakueeriti NSV Liidu sügavustesse.
Telšiai vanglas oli sel ajal 162 vangi, kellest 76 olid NKGB poolt üle kuulatud poliitvangid. Juba 23. juunil plaanis vangla poliitiline juht A. Vaitkus kõik vangid transportida, kuid plaan kukkus läbi, kui kohalikud kommunistliku partei, NKVD ja NKGB juhid põgenesid linnast neile transporti pakkumata.
24. juuni hommikul piirasid vanglat ümber Punaarmee sõdurid eesotsas Dontsoviga, kes nimetas end Punaarmee majoriks (arvatakse, et ta oli NSV Liidu 8. armee 123. diviisi üksuse ülem). Edasist ettevalmistustööd juhtis NKGB Kretinga rajooni ülema asetäitja leitnant Jermolajev.
Vanglasse saabunud NKGB Telšiai maakonna ülem Petras Raslanas, tema asetäitja leitnant Ždanov, NSVL 8. armee Kompanec poliitilise osakonna ülem, ja Telšiai täitevkomitee esimees Domas Rocius vaatasid juhtumid läbi ja kinnitasid ametlikult surmaotsused. Härra Raslanas teatas hiljem: "Olen veendunud, et seal ei olnud ühtegi süütut inimest."
Vangid viidi kongidest vahimajja, kus nende käed seoti kinni ja suukorv suleti. Nad laoti veoautodesse üksteise otsa. 25. juuni koidikul pöörasid vangidega veoautod Luokė poole Rainiai metsa.
Hukkamise ajal võeti meetmeid, et ohvrite karjeid ei kostks – automootorid pandi tööle ja pandi valvurid kohale. Vange piinati julmalt: neid põletati tuleriidal, löödi elektrilöögiga, kõrvetati keeva vee ja kapsaga, peksti vitstega ja näljutati tääkidega. Paljudel lõigati maha suguelundid, ninad ja keeled, torgati silmad välja, kooriti nahk maha ja koljud lõhuti. Ainult 10 vangi lasti lihtsalt maha.
Hukkunute seas olid kolm venda Antanavičiai (Antanas, Jonas ja Juozas), vennad Povilas ja Stasys Balsevičiai, vennad Boleslovas ja Petras Kavoliai ning vennad Andrius ja Jonas Rudokai. Kokku hukkus kohapeal 73 inimest ning veel kolm – Pranciškus (Pranas) Razgus, Petras Sūdžius ja Aleksandras Vyšniauskas – lasti maha Telšiai maakonnas Džiuginėnai küla läheduses põgenemiskatsetes.
26. juuni hommikul avastas taastatud Telšiai omavalitsuse töötaja veresauna sündmuskohalt piinamisriistad: traktori, elektrigeneraatorid, 3 automootorit, lõkke ja keedetud kapsa tünnid. 28. juunil avastati neli ohvritega auku. 65 piinatu säilmed maeti Telšiai vanale linnakalmistule ja 10 inimese säilmed matsid sugulased teistesse kohtadesse.
Dr Leonardo Plechavičiuse meditsiiniraport, mis avaldati 1943. aastal natside propagandaväljaandes, kirjeldas üksikasjalikult kõigi ohvrite piinamisjälgi. Püüdes kustutada selle sündmuse mälestust, lammutasid Nõukogude võimud Telšiai linnakalmistule ehitama hakatud kabeli ja raiusid maha Rainiai metsa.
Massimõrvade peamised korraldajad pääsesid karistusest: Petras Raslanas varjas end pärast 1990. aastat Venemaal, kus ta suri, ja Nachmanas Dušanskis, kes osales vähemalt 13 ohvri ülekuulamisel, elab alates 1989. aastast Iisraelis, mis keeldus teda Leedule välja andmast.
1991. aastal pühitseti Rainiais veresauna 50. aastapäeva tähistamiseks sisse uus Kannatuste kabel, mille lage kaunistavad kunstnik A. Kmieliauskase freskod, millel on kujutatud Rainiai märtreid. Veresauna toimumiskohta, umbes 300 m kaugusele kabelist, püstitati roosast graniidist monument "Kolm risti" (skulptor Regimantas Midvikis) ja istutati mälestustamme salu. 1995. aastal kuulutati kogu see mälestuspaik riikliku tähtsusega ajaloo- ja mälestusmonumendiks.
Rohkem teabeallikaid
Seotud ajajoon
Seotud objektid
Endine Telšiai vangla
Endine Telšiai vanglahoone asub Telšiai linna keskosas Vabariigi tänaval.
Pärast 1908. aasta Telšiai tulekahju ehitas eraisik, jõukas juut nimega Neiman, historitsistlikus stiilis neogooti hoone. Ta leppis okupeeriva tsaarivõimuga kokku, et ehitab hoone tulekahjus maha põlenud rajooni politseijaoskonna hoone tarbeks vastavalt võimude määratud tingimustele ja rendib selle võimudele. See oli üks Telšiais ilusamaid hooneid. Esimese maailmasõja ajal kohandati hoone Telšiai rajoonivanglaks. Vanglana kasutati seda nii iseseisvuse ajal (1918–1940) kui ka Nõukogude okupatsiooni ajal kuni 1950. aastate alguseni. Aastatel 1940–1941 ja 1944–1953 asus hoones NKGB–MGB–KGB Telšiai rajooni sisevangla.
22. juunil 1941, Nõukogude Liidu ja Natsi-Saksamaa vahelise imperialistliku sõja puhkemisega, vangistati Telšiai vanglas 162 vangi – 76 NKGB ülekuulatud vangi. 23. juunil üritati kõiki vange transportida, kuid see plaan ebaõnnestus, sest kohalikud kommunistliku partei, NKVD ja NKGB juhid põgenesid linnast. Vangide transportimiseks ei eraldatud sõidukeid. 24. juuni 1941. aasta hommikul piiras Telšiai vangla sisse 8. Punaarmee 123. diviisi üksus ja kiiruga moodustati kolmest kohtunikust koosnev kohus, mida juhtis NKGB Telšiai maakonna ülem Petar Raslanas – seega tema, Telšiai täitevkomitee esimees Domas Rocius ja NKGB Kretinga maakonna ülema asetäitja, riikliku julgeoleku leitnant Jermolajevas ja teised. Kõik 76 Telšiai vanglas viibinud poliitvangi mõisteti surma. Ülejäänud vangid lasti koju. 25. juuni lühike öö – idast hakkas koitma juba arglikult, kui vangidega veoautod Rainiai poole liikusid. Kolmel vangil õnnestus veoautodest põgeneda – kahjuks tabasid nad peagi Punaarmee kuulid... 28. juunil 1941 leiti Rainiaist kogemata 73 vangi moonutatud surnukehad.
Hiljem asus hoones Telšiai muusikakool, mis tegutses siin kuni 1994. aastani. Kahjuks sai hoone nõukogude ajal nii väljast kui ka seest tugevalt kannatada.
Hoone restaureerimise käigus avastati seinte seest nimekirju, Gediminase sambaid ja mitmesuguseid kuupäevi. Samuti avastati kinnimüüritud grottosid.
24. juunil 1997 avas Leedu Vanglateenistuse Telšiai filiaal hoone lähedal mälestustahvel, mis on pühendatud Telšiai vangla 73 poliitvangi mälestusele, keda piinati Rainiai metsas 24.-25. juuni öösel 1941. aastal.
2006. aastal avati Rainiai märtrite 65. aastapäeva mälestuseks endise vangla lähedal kunstiline mälestustahvel (autor - Gintaras Gailius, arhitekt - Algirdas Žebrauskas).
Rainiai kannatuste kabel
Rainiai Kannatuste kabel asub Rainiai külas, Telšiaist viie kilomeetri kaugusel, maantee nr 160 Telšiai-Varniai-Laukuva ääres.
25. ja 26. juunil 1941 toimus Rainiai metsas üks kohutavamaid veresauna Leedu Nõukogude okupatsiooni ajaloos. Öösel piinasid Punaarmee ja Nõukogude repressiivvõimud Telšiai vanglas julmalt surnuks 75 poliitvangi. Mõni päev hiljem leidis mööduja ohvrid ühishauda maetuna.
1943. aastal ehitati ohvrite mälestuseks kabel arhitekt Jonas Virakase eskiisi järgi. 1944. aastal, Nõukogude võimu taastumisega, kabel hävis. Hiljem, 1990. aastal, pärast Leedu iseseisvuse taastamist, alustas arhitekt A. Žebrauskas sama autori eskiiside järgi uue kabeli ehitamist. Kabel pühitseti sisse 23. juunil 1991 Rainiai veresauna 50. aastapäeva mälestuseks.
Rainiai Kannatuste kabel on pühendatud mitte ainult Rainiai märtritele, vaid ka kõigi Nõukogude terrori ohvrite mälestuseks. Kabeli lähedal asuvas metsas on püstitatud skulptor R. Midvikase nikerdatud kivirist, kus piinati poliitvange. Teel on näha veel kolm riigilipu värvides maalitud puidust risti.
Mälestusmärgid Rainiai metsas - märtrite mõrvapaigas
Rainiai passioonikabel asub Rainiai külas, Telšiaist 5 km kaugusel, Telšiai-Varniai-Laukuva maantee 160 kõrval.
25.–26. juunil 1941 toimus Rainiai metsas üks jubedamaid veresauna Leedu Nõukogude okupatsiooni ajaloos. Öösel piinasid Punaarmee ja NSV Liidu repressiivasutused julmalt 75 Telšiai vangla poliitvangi. Ühishauda maetud ohvrid leidis mõni päev hiljem juhuslik mööduja.
Massimõrva ohvrite mälestamiseks alustati kabeli ehitamist 1943. aastal arhitekt Jonas Virakase idee põhjal. Nõukogude võimud lammutasid selle pärast naasmist 1944. aastal. Hiljem, 1990. aastal, pärast Leedu iseseisvuse taastamist, alustas arhitekt A. Žebrauskas sama autori jooniste põhjal teise kabeli ehitamist. Kabel pühitseti sisse 23. juunil 1991 Rainiai massimõrva 50. aastapäeva tähistamiseks.
Rainiai Kannatuste kabel ei ole pühendatud mitte ainult Rainiai märtrite mälestusele, vaid jäädvustab ka kõigi Nõukogude terrori ohvrite mälestust. Kabeli kõrval asuvas metsas, kus piinati poliitvange, püstitati skulptor R. Midvikise nikerdatud kivist rist. Tee ääres seisavad veel kolm riigilipu värvides puidust risti. Need püstitasid kohalikud elanikud vahetult pärast veresauna, kuid külaelanikud uputasid need Viešvėnai tiiki. Alles hiljuti, pärast tiigi kuivendamist, leiti ristid üles, värviti üle ja restaureeriti.
Hauakivi "Pieta"
Monument asub Telšiai linna vanal kalmistul.
24. juuni öösel 1941 hukkasid NKVD-NKGB Telšiai maakonna osakonna töötajad ja nende abilised Rainiai metsas 75 Telšiai vanglast pärit poliitvangi. Ohvreid piinati kõige jõhkramal viisil – mõnel torgati silmad välja, lõigati kõrvad ja suguelundid maha ning purustati pead. Ainult 10 vangi lasti maha. Pärast veresauna ei jäänud ühtegi elavat pealtnägijat peale timukate endi. Ohvrite matmispaiga lähedal leiti maetud 3 Punaarmee sõduri surnukeha kuklasse kuulihaavadega, nende matmiskoht on teadmata. Telšiai linna vanale kalmistule maeti 65 terroriohvri säilmed. Nõukogude okupatsiooni aastatel takistati Rainiai veresauna aastapäeva mälestamist, haua eest hoolitsemist või nimedega hauakivi paigaldamist.
Tänapäeval asub kalmistul 23. juunil 1996 avatud monument "Pieta", mis kujutab Jumalaema ristilt maha võetud Kristuse ihu põlvili hoidmas. Monumendi autorid on kunstnik-skulptor Antanas Kmieliauskas, skulptor Osvaldas Neniškis ja arhitekt Algirdas Žebrauskas.
Seotud lood
Rainiai veresaun: NKVD kuritegu ilma tunnistajateta
24.–25. juunil 1941 piinasid NKVD ja Punaarmee sõdurid Telšiai lähedal Rainiai metsas julmalt 73 Telšiai vangla poliitvangi – sellest sai üks jubedamaid Nõukogude kuritegusid Leedus.
Rainiai veresaun: ohvrid avastati ootamatult
24.–25. juunil 1941 piinasid NKVD ja Punaarmee sõdurid Telšiai lähedal Rainiai metsas julmalt 73 Telšiai vangla poliitvangi – sellest sai üks jubedamaid Nõukogude kuritegusid Leedus.