Külaline Rootsist Kõpu poolsaare õhuruumis

19. september 1981. 35-aastane lenduripaberitega rootslane oli Långbro psühhiaatriahaiglast jalga lasknud ning Bromma lennuväljal lennuki küsinud, et sellega Stockholmi kohal paar tiiru teha. Tegelikult tahtis ta sõita Eestisse. Rootslane oli pärast ema ründamist noaga sattunud vaimuhaiglasse. Enne seda oli tema juurest jalga lasknud poolatarist naine. Kodumaal oli rootslane kohtunud väliseestlasega, kes pajatas talle ilusaid lugusid Eestimaast. Nõnda tekkiski tal vastupandamatu soov asuda elama, töötama ja samuti oma haigust ravima just Eestisse.

Tol päeval, kui Rootsi väikelennuk Hiiumaale lendas toimus Haapsalus paiknenud lennuväe ühisõppus piirivalvega. Ilmselt seetõttu, pidades sissetungijat vaenlase imitatsiooniks, ei pööratutki Ristna radarijaamas  talle erilist tähelepanu: sõjaväelased fikseerisid tema ilmumise radarile, kandsid sellest ülemustele ette ja jätkasid teiste lahinguülesannete täitmist. Nii juhtuski, et Cessna Skyhawk jõudis takistamatult Hiiumaa läänerannikule, kus seda märkas viimaks piirivalve vaatlustornis valvanud ajateenija.

Lennuk maandus Vilima heinamaale. Rootslane veetis paar päeva Kärdla komandantuuris, seejärel sõidutati piirivalve kopteriga Tallinna ning sealt Leningradi, kus anti üle Rootsi konsulile, kes omakorda lähetas ta Stockholmist saabunud närviarsti saatel tagasi kodumaale.

Nõukogude vastutavad pagunikandjad Hiiumaal ilmutasid lõppeks leidlikkust ning pöörasid piinliku, nende võitlusvõimet alandava intsidendi enda kasuks. Piirivalveleht kirjutas kangelasliku loo, kuidas rootslase lend olnud pideva kontrolli all ning tema tabamiseks käivitati koos rahvamaleva ja kohaliku elanikkonnaga grandioosne operatsioon.

Lennuk toimetati Rootsi tagasi. Sakslase Mathias Rusti kuulus lend Moskvasse läbi raudselt valvatava nõukogude õhukaitsesüsteemi toimus seitse aastat hiljem.

Kasutatud allikad ja viited:

Lisalugemist: http://www.mil.hiiumaa.ee/pv/Noukogude_piirivalve_Hiiumaal_1940-1993-3.pdf

Seotud objektid

Ristna rannakaitsepatarei nr 42, radarijaam

Ristna Lõunanina ja Kalana sadama vahelisel alal on sõjaliste objektide tihedus väga suur. Kuna erinevate ajastute ja väeosade ehitised asuvad läbisegi, siis saab mitme objekti otstarvet tänapäeval ainult oletada. Pärast rannapatarei likvideerimist 1960. aastal kolis sõjaväelinnakusse Põhja-Ristnast õhukaitse üksik raadiolokatsioonirood. 1986. aastal algasid suuremahulised ehitustööd: kahekorruseline 16 korteriga ohvitseride elamu jäi pooleli viimistlusjärgus, kasarmust valmis vundament ja alustati seinte ladumist. Elamu seisab tänaseni, kasarm on vundamendini lammutatud. Ristna linnakus tegutses 1979. aastast alumiiniumlusikate valmistamise tsehh. See oli mõeldud ohvitseriprouadele töö andmiseks, aga hiljem töötas seal ka kohalikke elanikke.

Kalana sadama pool oli piirivalve tehnilise vaatluse post ja vaatetorn, mis lammutati 2014. aastal.

1940. aastal valminud nelja 130 mm kaliibrilise relvaga patarei nr 42 asus praegusest asukohast pool kilomeetrit lõuna pool. Äratuntavad on kahe suurtükipositsiooni süvendid, pinnasevallid ja poldiringid. Patarei tegevusest 1941. aastal on vähe teada, sakslaste sissetungi esimestel päevadel peeti tulevahetust kergeristlejaga Köln, laeva kahjustada ei suudetud. Laskemoona lõppedes olevat meeskond õhkinud suurtükid ja taandunud Tahkunasse.

Pärast sõda võeti patarei uuesti kasutusele. 1945. aastal paigutati ajutistele positsioonidele kolm 127 mm  kaliibriga USA päritolu laevasuurtükki.

Tänaseni säilinud neli raudbetoonist suurtükiplokki on ehitatud 1950. aastatel. Sellise projekti järgi tehtud patareisid Hiiumaal rohkem ei ole. Ümmarguse suurtükiõue ümber on kinnine galerii, sellest lähtuvad kaks pikka koridori, mille ääres on laskemoonahoidlad. Ühe suurtükiploki pikkus on umbes 60 meetrit ja kuna koridoride sissepääsude vahe on ainult mõni meeter, siis oli võimalik patarei tulepositsiooni ühest otsast teise liikuda varjatult ja kaitstult mööda betoonkoridore. Raudbetoonist tulejuhtimistorn on valminud 1953. aastal. Sellesse olid paigutatud suurtükiväe radarid ja optiline 6-meetrine kaugusmõõdik. Torn on ehituslikult paremas seisus kui Tahkuna oma, kuigi paar algupärast metalltreppi on kadunud ning asendatud ajutiste puitredelitega. Ka patarei ülejäänud ehitised (laskemoonahoidlad, elektrijaam, dotid) on suhteliselt heas seisukorras ja kuivad, kuigi võssa kasvanud. Säilinud on märkimisväärselt sisseseadet, riiuleid, ventilatsioonitorustikke, patareiaegseid originaalseid metalluksi ja luuke.

Patarei likvideeriti 1960. aastal. Pärast rannapatareid asus samale territooriumile Põhja-Ristnast õhukaitse üksik raadiolokatsioonirood, mille jaoks ehitati massiivsed betoonangaarid ja radarimäed. Osa rannapatarei ehitisi (laskemoonahoidlad, elektrijaam) olid kasutusel ka raadiolokatsiooniroodu ajal, neis on tehtud ümberehitusi ja osa sissepääse on kinni müüritud. Üks suurtükiõu on pinnast täis veetud. Ka komandopunkt, elumaja, kasarm ja saun on patareiaegsed. Põhja-Ristna ninale oli pettepositsiooniks seatud vana rüüstatud radar. 1976. aastal valmis betoneeritud kopteriväljak.

Rohkem infot Hiiumaa militaarpärandi kohta on siin:
https://mil.hiiumaa.ee