10 seika, kuidas sündis Tartu rahu

Üks markantsemaid lugusid Tartu rahu sündimisest on see, kuidas noorsõdurid mööda linna ringiratast marssima pandi 1919/1920 talvel. Alguse sai see ilmselt sellest, kui piiriläbirääkimistel edasi ei jõutud. estap andis II diviisi ülem kolonel Viktor Puskar Tartu kooliõpilaste pataljonile korralduse marssida niimoodi mööda linna ringi, et käidaks korduvalt läbi nii Aia (praegu Vanemuise) tänavalt konverentsimaja juurest kui ka Veski tänavalt, kus oli Vene delegatsiooni peatuspaik

Üks markantsemaid lugusid on see, kuidas noorsõdurid mööda linna ringiratast marssima pandi, räägib ajaloolane Ago Pajur. «Alguse sai see ilmselt sellest, kui piiriläbirääkimistel edasi ei jõutud. Pooled jäid pidama oma nõudmiste juurde,» lisab ta. Eesti mehed tahtsid naabrile näidata, et meil ikka sõjaväge on. Et natuke suurusega hirmutada või nii. Sestap andis II diviisi ülem kolonel Viktor Puskar Tartu kooliõpilaste pataljonile korralduse marssida niimoodi mööda linna ringi, et käidaks korduvalt läbi nii Aia (praegu Vanemuise) tänavalt konverentsimaja juurest kui ka Veski tänavalt, kus oli Vene delegatsiooni peatuspaik. «Tollaste pataljonide koosseisudes oli 700–800 meest. Püssid õlal, mõnel kuulipildujagi kaenlas, orkester mürtsus kõige ees – see võis olla päris uhke vaatepilt,» ütleb Pajur. Noored marssinud nõnda kolm tundi.

 


 

Loo jutustaja: Ago Pajur; Loo ülestähendaja: Õhtuleht
Kasutatud allikad ja viited:

10 seika, kuidas sündis Tartu rahu. Õhtuleht, 02.02.2020. https://ajalugu.ohtuleht.ee/364980/10-seika-kuidas-sundis-tartu-rah

Seotud objektid

Hoone, kus sõlmiti Tartu rahu

Vanemuise 35 maja asub Tartu kesklinna piirkonnas. See hoone omab märkimisväärselt olulist rolli iseseisva Eesti Vabariigi sünni juures - seal on allkirjastatud Eesti ja Venemaa vaheline rahulepe ehk Tartu rahu, mis lõpetas Vabadussõja.

Hoone on ehitatud 1859. aastal parun Nolckeni eramuks, 19. sajandi lõpus ostis maja Venemaa sõjaministeerium. Muuhulgas on hoonesse majutatud ka Läti punaseid kütte. Eesti iseseisvudes anti hoone Riigikohtu käsutusse ning hoones allkirjastati 2. veebruaril 1920 Tartu rahuleping. Saksa okupatsiooni aastatel paiknes hoones julgeolekuteenistuse ja julgeolekupolitsei osakond. Teises maailmasõjas sai hoone tugevasti kannatada ning säilisid vaid välisseinad ja võlvitud kelder. Pärast sõda hoone taastati ning seal asus kutsekool, praegu gümnaasium.

Tartu rahulepingu sõlmimist tähistavad esifassaadil mälestustahvlid eesti ja vene keeles.