Iseseisvuse väljak Biržais Mälestusmärk
Biržai linna keskuses.
Vabadusvõitluste mälestuspaik ja mälusõdade tunnistaja.
1931. aastal kõrval St. Ristija Johannese kiriku endisele platsile püstitati Leedu Laskurliidu kohaliku meeskonna eestvõttel monument Leedu iseseisvuse eest hukkunutele. Väljak sai tuntuks Iseseisvuse väljakuna ja monumenti ennast nimetasid Biržai rahvas "Birute" (Leedu suurhertsoginna auks). Väljakust sai erinevate pidustuste ja mälestuste tähistamise koht. Ausamba juurde asetati lilled ning laskurid või skaudid andsid vande. Pärast seda, kui Nõukogude võim Leedu okupeeris, ei püsinud monument kaua – 1946. aastal. See lasti õhku ja maeti sinna, kus see seisis. Iseseisvussamba kohale rajati Nõukogude sõdurite kalmistu.
1988. aasta Biržailased kaevasid hävinud monumendi jäänused välja. Ja 1990. aastal. Selle monumendi täpne koopia taastati, ainult et seda ei püstitatud enam algsesse asukohta, vaid kaugemale, Nõukogude sõdurite kalmistu kõrvale. 2006–2007 Monument on taastatud, selle postamendile on kinnitatud tahvel 60 hukkunud Leedu vabatahtliku, sõduri, partisani ja laskuri nimedega. 2017. aasta Monumendi kõrval avati veel üks mälestustahvel – 1919–1920. Biržai koguduse Vytise Risti rüütlitele ja vabatahtlikele iseseisvusvõitluste ajal.
2011. aastal Toodi originaalmonumendi originaalfragmendid ja eksponeeriti neid kiriku juurde.
2005–2010 Väljak on rekonstrueeritud. Arvatakse, et 16.–17. See koht pidi olema tühi väli lossi kaitsevallikraavi ja linlaste kruntide vahel. Hiljem jagati ala kruntideks. Väljaku rekonstrueerimisel sooviti neid lugusid kajastada: kitsad, diagonaalsed, kahurikuuli trajektoore meenutavad märgid seovad semantiliselt väljaku lossiga, platsi ületavad laiemad sõidurajad vastavad aga enam-vähem siin hilisemal ajal elanud linlaste kruntide piiridele.
2021. aasta Väljak nimetati ametlikult Iseseisvuse väljakuks. Väljak jääb II maailmasõja Nõukogude sõdurite matmispaigaks, mida tähistavad obelisk ja mälestustahvlid. Arvatakse, et siia maeti ka aastatel 1945–1954 hukkunud NKVD-MVD-MGB üksuste sõdureid ja kaadreid. lahingutes Biržai piirkonna partisanidega.
Kasutatud allikad ja viited:
"Teise maailmasõja Nõukogude sõdurite matmispaik", in: Kultuuriväärtuste register, kättesaadav Internetis: https://kvr.kpd.lt/#/static-heritage-detail/742a6ed5-0143-42b2-9c9e-a6a0dc7a01b1 .
Juozas Banionis, "Biržai, Vytauto St." Monument neile, kes surid Leedu vabaduse eest”, in: Monuments of the Victims, Vilnius: Science and Encyclopedia Publishing House, 1994, lk. 19–20.
"Iseseisvuse väljak", asukohas: Biržai turismi- ja äriinfokeskus, kättesaadav veebis: https://www.visitbirzai.lt/nepriklausomybes-aikste .
"Monument neile, kes hukkusid Leedu iseseisvuse eest", in: Kultuuriväärtuste register, kättesaadav Internetis: https://kvr.kpd.lt/#/static-heritage-detail/528395e1-4924-4d40-b5ce-2d45fd489542 .