Biržai Iseseisvuse väljak Mälestusmärk
210
Biržai linna kesklinnas.
Vabadusvõitluste mälestuspaik ja mälestussõdade tunnistaja.
1931. aastal püstitati endisele väljakule Ristija Johannese kiriku kõrval Leedu laskurliidu kohaliku meeskonna eestvõttel monument Leedu iseseisvuse eest langenutele. Väljak sai tuntuks kui Iseseisvuse väljak ja Biržai elanikud kutsusid monumenti ennast "Biruteks" (Leedu suurvürstinna auks). Väljakust sai koht mitmesuguste pidustuste ja mälestusürituste korraldamiseks. Monumendi juurde pandi lilli ning anti laskurite või skautide vannet. Pärast seda, kui Nõukogude Liit okupeeris Leedu, ei püsinud monument kaua – 1946. aastal see õhku lasti ja maeti oma kohale. Iseseisvusmonumendi kohale rajati Nõukogude sõdurite kalmistu.
1988. aastal kaevasid Biržai elanikud välja hävinud monumendi jäänused. Ja 1990. aastal taastati selle monumendi täpne koopia, ainult et seda ei püstitatud enam algsele kohale, vaid kaugemale, Nõukogude sõdurite kalmistu kõrvale. Aastatel 2006–2007 restaureeriti monument ja selle pjedestaalile kinnitati tahvel 60 hukkunud Leedu vabatahtliku, sõduri, partisani ja laskuri nimedega. 2017. aastal avati monumendi kõrval teine mälestustahvel – Biržai kihelkonna Vytise Risti rüütlitele ja vabatahtlikele 1919–1920. aasta iseseisvusvõitlustes.
2011. aastal toodi kohale originaalmonumendi originaalfragmendid ja need pandi kiriku kõrvale välja.
Aastatel 2005–2010 rekonstrueeriti väljak. Arvatakse, et 16.–17. sajandil pidi see koht olema tühi väli lossi kaitsevalli ja linnaelanike kruntide vahel. Hiljem jagati ala kruntideks. Väljaku rekonstrueerimisel sooviti neid lugusid kajastada: kitsad, diagonaalsed, kahurikuuli trajektoore meenutavad märgid ühendavad väljakut semantiliselt lossiga ning väljakut ületavad laiemad sõidurajad vastavad enam-vähem hilisemal ajal siin olnud linnaelanike kruntide piiridele.
2021. aastal nimetati väljak ametlikult ümber Vabadussõja väljakuks. Väljakul on endiselt Teise maailmasõja Nõukogude sõdurite matmispaik, mida tähistavad obelisk ja mälestustahvlid. Arvatakse, et siia on maetud ka NKVD-MVD-MGB üksuste sõdureid ja spioone, kes langesid aastatel 1945–1954 Biržai piirkonnas partisanidega peetud lahingutes.
Kasutatud allikad ja viited:
"Teise maailmasõja Nõukogude sõdurite matmispaik", kultuuriväärtuste registris, saadaval veebis: https://kvr.kpd.lt/#/static-heritage-detail/742a6ed5-0143-42b2-9c9e-a6a0dc7a01b1 .
Juozas Banionis, „Biržai, Vytautase tänava monument Leedu vabaduse eest langenutele“, teoses: Ohvrite monumendid, Vilnius: Teaduse ja Entsüklopeedia Kirjastus, 1994, lk 19–20.
"Vabadusväljak", allikas: Biržai turismi- ja äriinfokeskus, saadaval veebis: https://www.visitbirzai.lt/nepriklausomybes-aikste .
"Leedu iseseisvuse eest langenute mälestusmärk", kultuuriväärtuste registris, saadaval veebis: https://kvr.kpd.lt/#/static-heritage-detail/528395e1-4924-4d40-b5ce-2d45fd489542 .
Seotud lood
Leedu iseseisvusmonumendid. Roberts Antinise loodud monumentide ajalugu: (I) sõdadevaheline periood
Umbes 1928. aastal algas Leedus iseseisvuse 10. aastapäeva ja iseseisvusvõitluste mälestusmärkide ehitamise buum, mis andis tunnistust leedulaste patriootlikust meeleolust ja kodanikumeelsusest. Sel juhul tasub esile tõsta skulptor Roberts Antinise töid, mis on loodud aastatel 1926–1931.
Leedu iseseisvusmonumendid. Roberts Antinise loodud monumentide ajalugu: (II) Nõukogude periood
Enamik sõdadevahelisel perioodil püstitatud iseseisvusmonumentidest (mis olid seotud Leedu riikluse ja selle eest peetud võitlustega) hävitati nõukogude ajal ideoloogiliselt ohtlike või sobimatutena. Okupandid hävitasid lisaks inimestele ka mälu ja mälu märke. Sarnase saatuse osaliseks sai ka skulptor Roberts Antinise loodud monumente.
Leedu iseseisvuse monumendid. Roberts Antinise loodud monumentide ajalugu: (III) Taaselustamine
Üks muutuva ühiskonna ilminguid Leedu Persistörkymo Sąjūdise ajastul oli nõukogude ajal hävitatud iseseisvusmonumentide otsimine ja restaureerimine, mis algas 1988. aastal. Leedu linnades ja alevikes ilmusid taas iseseisvuse, vabaduse ja riikluse sümbolid.