Rahvuspartisanide B. Mikulase ja A. Starise monument
Mälestusmärk
189
Läti Isamaakaitse (partisanide) ühingu Ilūkste partisanide rügemendi rahvuspartisanidele Boleslavs Mikulānsile (1918–1951) ja Antons Starisele (1909–1953) pühendatud monument avati 1. novembril 2003 Dunava kihelkonnas Celminiekis asuvas Kuršu talus Sēlijast pärit rahvuspartisanide uurija Gunārs Blūzma algatusel.
B. Mikulāns oli alates 1944. aasta augustist aktiivne mitmes rahvuslikus partisanirühmituse liikmeskonnas, sealhulgas Bebrene kompaniis ja 1949. aastal Dignāja rühmas. Aastatel 1949/1950 varjas B. Mikulāns end koos A. Stariga koos Jānis Brakovkaga Kura säärel Bebrene Celminieki suure metsa serval. Kui B. Mikulāns läks 9. mail 1951 tooteid tooma, mõrvas ta Tšekaa 2. N-üksuse ohvitser Švarojs. A. Stari sooritas enesetapu 1953. aasta märtsis pärast seda, kui Tšekaa ohvitserid Kura sääre piirasid.
Graniidist mälestussiletil langenud rahvuspartisanide B. Mikulānsi ja A. Starase nimede kõrval on graveeritud kiri: "Langenud võitluses kommunistliku režiimi vastu".
Kasutatud allikad ja viited:
G.Blūzma. Rahvuslik partisanisõda Sēlijas // Vastupanuliikumine okupatsioonivõimude vastu Lätis. Riia: SolVita, 1997, lk 308, 324.
Tundmatu sõda. Läti rahvuspartisanide võitlus Nõukogude okupantide vastu 1944–1956. 2. trükk. Riia: Domas spaks, 2012, lk 358–359.
https://latgaleslaiks.lv/lv/2003/11/11/16227
Seotud ajajoon
Seotud teemad
Seotud lood
Selija metsavendade asula Sūpe soos
Sūpese sood seostatakse rahvuslike partisanide asulate ja lahingute paikadega, mis tekkisid inimeste ja paikade koosmõjul. Seda kirjeldab paguluses elanud läti kirjaniku Alberta Eglītise ballaad „Samblas ja mudas“ sündmustest tema sünnimaal Sūpese soos – austusavaldus Sūpese soo partisanidele:
... „1945. aastal, kui sügis soos helendas –
Pokļevinskise sünnipäeval jagab Lieljānis õhtusöögil järgmist:
Pajudes kääritatud õlu,
Romulanlased kummardavad võid,
Kuivatan ema köömneleiba,
Kuivatatud sink märtsikuu lõigetena,
Ja Stuchka sibulad,
Ildzeniece juust.
Vaiguste seintega toad
Ja välk lõi südameid,
Ja üheteistkümnes hinges virelevad-
"Maas mädanenud juured..."
See mineviku tõlgendus koos Teise maailmasõja järgsete sündmustega hõlmas inimlikke tunnistusi, vaimuväljendusi ja väärtussüsteeme. See meenutab rahva toetust rahvuspartisanidele, keda okupatsioonivõim nii kergelt võita ei suutnud.